Kui peaksite minema õue, et üles otsida kõige-kõige tavalisem taim, siis märkaksite kohe, et tavalist pole olemas. Iga puu on eriline, iga lill kaunitar, iga lind lauluvirtuoos ja iga liblikas loodusepärl. Tavalist pole olemas, ilu ja erilisus on vaataja silmades.

Ja mida lähemalt me ümbritsevat tundma õpime, seda kodusemaks kogu ümbritsev muutub. Väike võilill võidab südame oma kullakahuse peaga, lehelinnusirts kevadet äratava lauluga. Iga kaunitari ilu seisneb vaid selles, kui sügavalt me oma südame avame. Armastuseks looduse vastu.

Mu vanaisa on saja aasta eest ühes oma taimeraamatus kirjutanud, et iga maainimene tunneb 150 taime, mõni teadjam 250 taime. Ammuilma ei tea enamus meist neid enam nii palju, sest meie kokkupuude loodusega pole enam nii sügav. Meil lihtsalt pole vaja taimi tunda. Sest me ei kasuta neid. Loodusetundmine kasvab vaid siis, kui üht või teist taime- või loomaliiki oma ellu vajame, neid oma elus kasutama õpime ja seeläbi ka nime anname. Aga erinevate liikide nimetamisoskus ei tee meist veel taimetarka ja linnutundjat. Loodusesõbraks saame end nimetada vaid siis, kui igast taimest ka loo kõnelda osakame. Nii põneva loo, et see teisi kuulama paneb. Vanarahvas on taimetundmist ja linnu-liblikateadmist lastele just lugude kaudu õpetanud.

Sellesse raamatusse on kirja saanud looduslood, mida Vikerraadio lahke rahvas mind 2018.-2019. aastal varahommikuti eetri kaudu inimestele rääkima kutsus. Kahe minuti sisse mahutasin meie kõige tavalisemate, aga kõige armsamate lillede ja loomade lood. Aga vahel kuulajad ütlesid, et tahaksid lisaks lugudele näha ka pilti neist põnevatest tegelastest. Nüüd on see võimalus, raamatu kaante vahel on ka pildid kõikidest liikidest.

Kuid ärge peatuge poolel teel, lugege raamat läbi ja otsige oma kodu ümbert need Eestimaa kõige tavalisemad taimed ja loomad üles. Aga olge valmis üllatuseks! Armastus looduse vastu süttib ootamatult ja ei vaibu kogu elu.