Kolme ülikooli teadlased peavad Eestis toimuva ühiskondliku debati valguses vajalikuks toonitada, et metsapoliitikat peab kujundama teaduspõhiselt. Sealjuures tuleb muu hulgas arvesse võtta metsasektori potentsiaali kliimaneutraalsuse saavutamisel, metsa ökoloogilisi väärtusi kui ka sotsiaalmajanduslikku mõju kogu Eestile, eriti maapiirkondade arengule.
Oluline on ajakirjanduse roll metsadebati vahendamisel. See peab olema faktipõhine ja objektiivne, erinevaid osapooli kaasav ja arvestav. Metsa teemal ühiskondliku kokkuleppeni jõudmine eeldab huvigruppide vahel tasakaalukat dialoogi, kompromisse ja ühisosa leidmist. Vajalik on riigi poolt metsa ja metsandust puudutava statistika selgem esitamine, mille abil vähendada andmete väärtõlgendamise võimalusi.
Ühtlasi kutsuvad teadlased riiki üles panustama senisest enam metsa ja puiduga seotud teadus-arendustegevusse, et välja töötada meetmeid meie metsade kohanemisvõime suurendamiseks kliimamuutustega ning aidata taastuvat puiduressurssi tõhusamalt Eestis kohapeal väärindada.
Selle kõige valguses on Eesti teadlaste hinnangul vaja teadus- ja arendustegevuses pöörata senisest rohkem tähelepanu kolmele aspektile:
- Eesti vajab senisest veelgi tugevamat metsateadust
a. Eesti vajab konkurentsivõimelist ja kõrgel tasemel metsateadust, mis aitab läbi teaduspõhiste metsanduspraktikate suurendada Eesti metsade erinevaid väärtusi, sh nii puidu tootmist kui ka süsinikusidumist, arvestades ühelt poolt kliimamuutustega ja teisalt metsade rolliga kliimamuutuste leevendamisel. Seoses kliimamuutustega on Eesti metsad muutumas haavatavamaks erinevatele häiringutele ja kahjustustele. Parimal teadmisel põhinev metsamajandus aitab suurendada metsade vastupanuvõimet ja vähendada võimalikke kahjusid. Kliimamuutuste tõhusa pidurdamiseta ja metsa kohanemisvõimet parandamata võivad elurikkuse tagamiseks rakendatavad meetmed osutuda kasutuks.
b. Tuleb käivitada valdkondade ülesed metsateaduslikud uuringud, mille abil liikuda Eesti metsanduse jätkusuutliku ja tasakaalustatud korralduse suunas, et saavutada metsaökosüsteemide pakutavate erinevate hüvede, sealhulgas majanduslike ja ökoloogiliste (süsiniku sidumine, elurikkuse säilitamine), vaheline tasakaal.
2. Puidu tõhus väärindamine Eestis
a. Riiklik prioriteet peab olema liikumine puidu kõrgematele väärindamise astmetele. Puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine pakub naftasaaduste asendamisel lahendusi väga paljudes tööstusharudes. Praegu kasutatakse mehaaniliseks väärindamiseks sobimatut puitu eelkõige energeetikas fossiilkütuste alternatiivina, kuid märksa suurema lisandväärtuse annaks selle puidu kõrgem väärindamine.
b. Välja tuleb töötada erinevate ehitusmaterjalide ökoloogilist jalajälge arvestavad ja suunavad standardid. Eestis on praegu tugev ettevõtlus puidu mehaanilise töötlemise valdkonnas. Toetamaks veelgi praegust kõrgtehnoloogilist puidu mehaanilist väärindamist tuleb arendada puitarhitektuuri, disaini, materjali- ja inseneriteadusi, et tagada Eesti puittoodetele globaalne konkurentsivõime.
3. Metsapoliitika kujundamisel tuleb vaadata laia pilti
Ökoloogiliste ja looduskaitseliste eesmärkide kõrval tuleb arvesse võtta ka metsanduse sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi mõjusid, sealhulgas tööhõive tagamist Eesti maapiirkondades. Metsa- ja puidutööstus on üks Eesti olulisemaid tööandjaid ning Eesti väliskaubanduse bilansi peamine tasakaalustaja. Kasutades praegusi globaalseid kliimaneutraalsusele suunatud trende, saaks Eesti kasvatada metsandussektoris loodavat lisandväärtust ning luua ühiskonnale laiapõhjalisemat heaolu.
Euroopa Liidu roheleppes tuuakse välja, et uue metsastrateegia peamised eesmärgid on tõhus metsastamine ning metsade säilitamine ja taastamine Euroopas. See aitab suurendada CO2 sidumist, piirata metsatulekahjude esinemist ja ulatust ning edendada biomajandust, järgides täielikult bioloogilist mitmekesisust soodustavaid ökoloogilisi põhimõtteid. ÜRO rahvusvaheliste kliimateadlaste raporti kohaselt aitab metsade tark majandamine ja puidust pikaajaliste toodete valmistamine leevendada kliimamuutuseid. Raporti kohaselt aitab metsade jätkusuutlik kasutamine säilitada metsa süsinikuvaru ja suurendab süsiniku sidumist.
Pöördumisele on alla kirjutanud kolme Eesti ülikooli teadlased:
Ahto Kangur, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, dotsent
Allar Padari, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, teadur
Andres Krumme, Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), inseneriteaduskond, professor
Argo Rosin, TalTech, inseneriteaduskond, professor
Arne Sellin, Tartu Ülikool, loodus- ja täppisteaduste valdkond, professor
Garri Raagma, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, direktor
Hardi Tullus, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, professor
Ivar Sibul, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, dotsent
Jaan Kers, TalTech, inseneriteaduskond, professor
Jürgen Aosaar, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, vanemteadur
Kadri Ukrainski, Tartu Ülikool, majandusteaduskond, professor
Kristiina Aun, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, nooremteadur
Mai Kukumägi, Tartu Ülikool, loodus- ja täppisteaduste valdkond, teadur
Maris Hordo, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, dotsent
Marek Metslaid, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, direktor
Mart Loog, Tartu Ülikool, loodus- ja täppisteaduste valdkond, professor
Mats Varik, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, teadur
Paavo Kaimre, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, dotsent
Rein Drenkhan, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, professor
Tiit Lukk, TalTech, loodusteaduskond, vanemteadur
Tiia Drenkhan, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, teadur
Urmas Varblane, Tartu Ülikool, majandusteaduskond, professor
Veiko Uri, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, professor
Tutvumiseks: European Green Deal:
https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_en