Rekord nr. 346        Meie jämedaim pooppuu kasvas Saaremaal

 

Pooppuu        Sorbus intermedia

 

Pooppuud elutsevad meil looduslikult vaid Lääne-Eestis ja on mujal Eestis istutatud. Vähese arvukuse ja levila tõttu ei oma pooppuud olulist metsandusliku tähtsust, siis võib kohata ka päris jämedaid puid. Pooppuu lihtlehed meenutavad tammelehti ja viljad on suuremad ja punakamad, kui harilikul pihlakal.

2001. aasta tormis murdunud umbes 160-aastane 3,53-meetrise ümbermõõduga Karujärve pooppuu Kärla vallas, mis oli Eesti jämedaim ja vanim pooppuu, tüve ümbermõõduga 353 sentimeetrit (mõõdetud 1,3 meetri kõrguselt). Mõõtjaks Hendrik Relve aasta enne puu murdumist 2000. aastal.

Jõesaare kadakas

Rekord nr. 347        Meie jämedaimad kadakad

 

Harilik kadakas        Juniperus communis

 

Harilik kadakas kuulub küpressiliste sugukonda ja on võimeline kasvama kehval pinnasel nagu näiteks loopealsetel. Aeglaselt kasvav harilik kadakas väga jämedaks ei kasva, kuid ikka leidub üksikuid tüseda tüvega puid siin ja seal.

Raplamaal Raikküla Metsaküla Lokuta talu kadaka ümbermõõduks oli 206 sentimeetrit (mõõdetud 1,3 meetri kõrguselt). Mõõtis Hendrik Relve 2000. aastal.

Viljandimaal Paaksima küla Jõesaare talu Jõessaare kadakas tüve ümbermõõduks mõõdeti 223 sentimeetrit (mõõdetud 1,2 meetri kõrguselt). Mõõtis Hendrik Relve 1999. aastal.

Eesti kadakate omaaegne edetabel: LINK

Foto VikipeediA. Eesti jämedaim pihlakas, Lääne-Virumaal, Tamsalu vallas, 2005. aastal

Rekord nr. 348        Meie jämedaimad pihlakad

 

Harilik pihlakas          Sorbus aucuparia

 

Igal pool üle Eestimaa levinud harilik pihlakas võib kasvada vägagi jämedaks. Jämedaimate puude ümbermõõt on sageli kuni kaks meetrit.

Viljandimaa Paistu Saviküla endine Väike-Saadu talu maadel kasvava rekordpuu tüve ümbermõõt on 213 sentimeetrit (mõõdetud 1,3  meetri kõrguselt), mõõtis A.Jair 1998. aastal.

Lääne-Virumaal Tamsalus Uudeküla teeristist 400 meetrit Lasila poole kasvab harilik pihlakas tüve ümbermõõduga 245 sentimeetrit (mõõdetud 1,3 meetri kõrguselt), mõõtis Hendrik Relve 2000. aastal.  

Kui jämedaks kasvavad Eestis pihlakad: LINK