Tõenäolisemalt leiate kopsusamblikku üle saja aastasest metsast kasvamas haabadel. Samblik ei kannata õhusaastet või kasvukohas toimunud muutusi ehk tegu on nn indikaatorliigiga

Veel umbes kolmekümne viie aasta eest liigitati ka samblikud taimeriiki ehk siis sugulasteks sammaldele. 

Nüüdseks on teadlased veendumusel, et samblikud kuuluvad hoopiski seeneriiki, sest tegu oleks liitorganismidega ja neid liigitataksegi domineeriva seene järgi. Osad seened on kohastunud eksisteerima kas koos vetikate või tsüanobakteritega. Eesti looduses arvatakse elutsevat ligi tuhat seeneliiki, kes on suutelised samblikke moodustama ja samblikud võivad kasvada kas maapinnal, puudel või kividel. Aeglase kasvuga samblikel on keeruline taimedega konkureerida, aga nad omavad võimeid areneda seal, kus  taimedele sobivad  kasvukohad puuduvad.  

Harilik kopsusamblik          Lobaria pulmonaria

Kui oled korra kopsusambliku enda jaoks leidnud ja määranud, jääb see Sulle alatiseks meelde. Kui sambliku suur ja lehtjas keha on kuivade ilmadega hallikas, siis sügiseste sademetega muutub samblik ergult roheliseks. Märja sambliku ülapool näeb päris huvitav välja. Talluse alapool jääb heledamaks meenutades kopsukudet.

Kopsusambliku leiad kasvamas kas vanemates leht- ja segametsades, aga harvemini puisniitudel, parkides või vanematel kalmistutel. Samblik võib kasvada vanadel haabadel ehk meie teistel laialehistel puudel, kuid harvemini kuusetüvedel või kividel.

Samblikumets

Paljudes Euroopa riikides peetakse kopsusamblikku juba hävinud liigiks. Koos kasvualade vähenemisega on meie metsades võetud harilik kopsusamblik looduskaitse alla.