Pildistas LK team
Foto Arne Ader, loodusemees.ee
Metsnugise jäljerida
Metsnugis Martes martes
Metsnugist võib suuruselt võrrelda kassiga: keskmine kaal võiks olla veidi üle kilo, kusjuures emasloomad on isastest veidi kergemad. Teistest kärplastest ollakse veidi suuremad ja pikemate jalgadega. Karvastik tihe, kohev: värvuselt hallikas- või kollakaspruunist kuni tumepruuni kasukani. Sihvakas ja tugeva olemisega, kehapikkust poole meetrit ringis. Kohev saba kasukaga sama värvi, mis veidi üle poole kehapikkusest. Kolmnurksed kõrvad paistavad suurtena, kaelal ja rinnal torkab silma suur kollakas kuni oranžikas rinnalaik, mis ei hargne käppadele. Silmad ja ninaots tumepruunid.
Metsnugis
Metsnugised asustavad päris erinevaid metsatüüpe, aga pigem koos tiheda alusmetsaga või siis põõsastikke nii kadastikkke kui sarapikke. Päevaseks ajutisteks peatuspaigaks valitakse puuõõnsused või oravate- ehk suuremate lindude risupesad.
Inimasustuse lähedust nugised ei pelga, läbi kolatakse vajadusel elumajade pööningud ja kõrvalhooned.
Üksikeluviisilised hämara ja ööloomad liiguvad oma kodupiirkonnas päris palju ehk ööpäevaga umbes kümme kilomeetrit. Jälgede järgi otsustades peetakse jahti ja otsitakse söödavat pigem maapinnalt kui puude otsast. Jäljerida lihtsalt kaob mõne puu juures ja puult-puule liikumine käib väga sarnaselt oravatele.
Kiskja on kiskja. Metsades otsitakse talvel valgejäneseid, oravaid kimbutatakse pesades, närilistest jahitakse peamiselt leethiiri, ära ei öelda leitud raipest.
Seirete andmetel asustab meie metsi üle kuue tuhande metsnugise.