Rahvusloom

Sünkroontõlkijad Silvia Glatzhofer (paremal) ja Maria-Theres Gruber arvavad, et odavam tehisintellekt võtab ühel päeval nende töö ära, aga samas loodavad ka, et soov töötada just inimestest tõlkijatega jääb osadel klientidel alles. 

Tekst: Helen Arusoo
Fotod: Tarmo Mikussaar

Inimesi, kelle kutsehaiguseks on teiste lausete lõpetamine ning kes samas selle oskusega raha teenivad, kutsutakse sünkroontõlkijateks. Kõigile see amet ei sobi – pead armastama adrenaliini ja pinget ning olema maailma suhtes uudishimulik.

Jutuajamine selle erakordse „spordi" esindajatega, täpsemalt inglise-saksa-inglise sünkroontõlkijate Silvia ja Marie-Theres´iga toimus LIFEstockProtect konverentsil „Kindlad karjad“ 17.-18. juulil Austrias, kus nad pidid vahendama eri rahvustest hundi-lambateemalisi sõnavõtte.

Video: Vaike Kermas

Hiljuti võttis meiega ühendust Rootsis elav Vaike, kes jagas muljeid Järvsö (Järvzoo) Hundihotellis ööbimise elamusest. Tegu on Rootsis, Vildriketi loomaaias asuva hotelliga. Vildriketis elab looduslikes aedikutes peale huntide veel palju teisi põhjamaa loomi. Suure hundiaediku kõrval on aga klaasseintega hotell, kus saab kriimsilmade tegemisi jälgida nii öösel kui päeval.

Suurkiskjad nagu pruunkaru, ilves ja hallhunt on Briti saartel juba sajandeid väljasurnud. Viimasel ajal on sealmail aga üha enam kõneainet kogunud debatt teemal, kas ökosüsteemide terviklikkuse taastamiseks (seejuures probleemse arvukusega hirvepopulatsioonide ohjamiseks) oleks mõistlik Briti saartele ja Iirimaale suurkiskjad tagasi tuua. Pärast sajanditepikkust elu ilma suurkiskjateta ei olda aga kindlad, kas nendega kooseksisteerimisega üldse toime tullakse.

Tekst: Laura Kiiroja

Avaldame taas ajakirjas Eesti Loodus ilmunud usutluse Gennadi Skromnoviga, portaalide Ilm ja Looduskalender ühe asutajaga, keda intervjueeris ajakirjanik Rainer Kerge (Õhtuleht) 2013. aastal, mil Gennadi oli värskelt pärjatud Kumari looduskaitsepreemiaga.
Loo allikas: https://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus08_2013.pdf
Fotod: Arne Ader

Mis sulle kinnitab, et jumalal on huumorisoont? 

Seda me näeme oma igapäevases käitumises ja ümbritsevas maailmas kogu aeg: kasvõi meie kokkusaamine sinuga ja tõenäolised eredad vead meie arutlustes näitavad jumala huumorisoont. Meie sinuga oleme ju samasugune looming! 

Sa oled hea luterlane? 

Ma ei julge ennast niimoodi nimetada. 

Sa oled halb luterlane? 

Kui 2012. aastal oli õhus idee kuulutada rahvusloomaks susi, andis looduskalender.ee looja Gennadi Skromnov (1949-2025) kolm head nõuannet, kuidas seda teha.

Igal suvel avaldab Keskkonnaagentuur möödunud aasta kohta ulukiseire aruande. Anname siinkohal ülevaate Eesti hundipopulatsiooni seisundi viimasest teabest.

Tekst: Laura Kiiroja
 

• 2024. aasta sügisel oli kutsikatega pesakondi Eestis 31. Üldarvukuseks hinnati sügisel ehk enne jahihooaega ligi 300 hunti ning kevadel ehk peale jahihooaega 150-180 hunti.
  
  31 pesakonda on 2023. aasta 39 pesakonnaga võrreldes märkimisväärne langus, kuid pesakondade arv ületab veel napilt Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas aastateks 2022-2031 eesmärgiks seatud 20-30 hundipesakonna ülempiiri.

Perchau am Satteli külla mägedevahelisse orgu sooviks rännata iga vandersell – seal ootab Milka-šokolaadi maastik, kus Alpi aasadel jalutavad lehmad ja määgivad lambad, kiviste nõlvade kuusemetsast kostub väike-lehelinnu silk-solk ja oru kohal kajab tuuletallajate hüüd. Aga kaunile lilleaasale on nüüd elama asunud ka susi ning austerlased, kes pole 134 aastat hundiga arvestama pidanud, peavad hallivatimehega ühtäkki eluruumi jagama.

Tekst: Helen Arusoo
Fotod: Helen Arusoo, LIFEstockProtect´i pressifotod

Noor ja andekas ameerika teadlane Kira Cassidy on kaadrisse saanud ühe Yellowstone’i  Wapiti Lake´i hundikarja noore emase kriimsilma suvise supluse. Kira tuletab selle meeleoluka videoga meelde, et hundi elu ei ole ainult üks lõputu ellujäämisvõitlus. Ka huntidel on rahulikke, stressivabasid hetki, mil saab aega võtta lihtsalt kulgemiseks, puhkamiseks ja ümbruskonna nautimiseks.

Tekst: Laura Kiiroja
Video: Kira Cassidy