Voyageurs rahvuspargi (Minnesota, USA) hundiuurijad avaldasid erakordsed kaadrid!
Allikas: Voyageurs Wolf Project

Kahe nädala eest jäi huntide pesapaiga juurde paigutatud rajakaameratesse hetk, mil hundivanemad peletasid pesast eemale karu.

Videost näeme, et rebane ja kährik põgenevad kiirelt üle kopratammi, sest nad on tundnud hundi lõhna või lausa näinud teda liikumas. Mõne minuti pärast tulebki hundiema, aga muutub ise arglikuks, kui tunneb äkki päev varem sinna kaamera paigaldanud inimese lõhna. Ta tõmbab saba jalge vahele nagu koer ja tõmbub madalamaks. Nädalapäevad hiljem tammi ületanud isahundi jaoks on aga kahejalgse lõhn juba kadunud ja ta ei tunne hirmu. 
Video lõikas kokku Tarmo Mikussaar.

Wolf Science Centre (WSC) on teaduskeskus Austrias, üsna pealinna lähedal. Keskus tegeleb huntide ja koerte uurimisega. Selleks, et loomi saaks uurida võrdsetel alustel, elavad nii hundid kui koerad keskuse loomapargis karjadena ning samades tingimustes. Samuti on nad ühesuguseid meetodeid kasutades inimestega sotsialiseeritud.

Üks teaduskeskuses uuritavatest teemadest on koostöö. Kui paljud on arvanud, et koerte sotsiaalsed oskused ning koostöövalmidus on just inimestega koos elamise tulemusena arenenud, siis mitmed WSC uuringud näitavad, et hundid teevad oma sotsiaalsete oskustega koertele paljuski tuule alla. Eriti selles, mis puudutab koostööd.

Huntidele on külm talveilm üldiselt palju rohkem meeltmööda kui suvi. Käre pakane ei tee võsavillmitele midagi - varbad neil ei külmeta ning lumi varvaste vahel jääkuubikuteks ei sula. Päris sageli võib loomaaiahunte näha lumetormi ajal kuudi või siseruumi asemel üleni lumme mattununa hanges magamas, nii et ainult ninaots paistab. Siseruumid ongi hundiaedikutes peamiselt külastajate südamerahuks, hundid ise neid ilma eest kaitseks ei kasuta. 

Ja ongi taas kätte jõudnud aeg, mil sünnivad hundikutsikad. Kuna inimkond vajab praegu hädasti rõõmu, siis on Voyageurs Wolf Project hundiuurijad pannud kokku video parimatest kutsikakaadritest. Lülitage heli sisse ning nautige haruldast pilguheitu metsasanitari pisipere tegemistesse.

23. aprill on eriline päev. Mitte ainult seepärast, et on jüripäev, vaid ka seepärast, et täna möödub kaks aastat Eesti rahvuslooma väljakuulutamisest! Ajakirjanik Rein Sikk, enda sõnul lihtne maainimene Kadrinast, on selleks puhuks kirjutanud hundile ausa kirja. Mees tunnistab oma kahetisi tundeid võsavillemi enda ja tema rahvuslooma staatuse suhtes. Viimaks aga nendib, et pole sellel hundil häda midagi: “Olgu-olgu päälegi, mu rahva sümboliks on saanud metsakutsa. Kõige rumalam oleks ju nüüd, kus teave eestlaste rahvusloomast juba üle ilma liikumas, hakata oma looma eitama, vingatsina nina nirssi ajama.” Lõppeks paneb Sikk Metsatöllu plaadi taustaks mängima ning saadab laanepenile metsa kaunist kevadet. 

Rikastus on loomaparkide  ja -aedade asukate elukvaliteedi tõstmiseks oluline teema. Seekord jagame teiega videot huntide, koiottide ja rebaste munadepühadest Ameerikas Indiana osariigis asuvas loomapargis Wolf Park.

Hunt Takayast on praegusel ajal hea inspiratsiooni ammutada. Tegemist oli  eneseisolatsiooni eksperdiga! Hundi mõistes imepisikesel terrioriumil pidas ta vastu ihuüksinda seitse aastat. On ka teada, et üksikule Takayale meeldis päikesetõuse vaadelda. Ehk ammutas ta meelekindlust just sealt?
Fotod: Cheryl Alexander