Rahvusloom

Praeguseks on tänavused Eesti hundikutsikad umbes poolteist kuud vanad ning piiluvad juba vaikselt urust välja. Uru avausest kaugele tulemiseks napib neil veel julgust ja jõudu, kuid eks iga päevaga kasvab nii üks kui teine.

Tekst: Laura Kiiroja
Allikas: Voyageurs Wolf Project
 

Välismaailma avastamine on kutsikatele muidugi ilmatu põnev, kuid sellega kaasnevad ka ohud. Näiteks võivad pesapaika sattuda teised kiskjad, sh karud. Kuigi käesolevas videos esinev baribal (tegu on USAs Minnesota osariigis tehtud videoga) kutsikate kallale ei kippunud, ei ole sugugi kõik karud nii mõistlikud. 

Sisekaitseakadeemial valmib 2027. aasta suvel Tallinnas uus majutus- ja õppehoone. Hoone ette kerkib imeilus kunstiteos, mis kujutab meie rahvuslooma hunti. Skulptor Art Allmägi installatsioon pealkirjaga “Kohalolu” võitis avaliku kunstikonkursi 23 kavandi seas.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Art Allmägi installatsioon “Kohalolu”

Fotol on sotsialiseeritud, loomapargis elavad hundi ja koera hübriidid Nevada osariigis, USAs. Nagu pildilt näha, on hübriide vahel väga raske välimuse põhjal huntidest eristada. Geenitest on täna kõige usaldusväärsem meede määramiseks.
Tekst ja foto: Laura Kiiroja

Uudiseid Itaalia huntide olukorrast. Itaalia oma ligi 3300 hundiga on täna üks suurema hundiarvukusega riike Euroopas. Samas on neil aga kordades rohkem hulkuvaid koeri. Tänavu jaanuaris avaldatud teadusuuringu kohaselt (Lorenzini et al., 2026) on selline kombo viinud murettekitava olukorrani, kus ligi pooled Itaalia kriimsilmadest (kõikjal v.a Põhja-Itaalias) on tegelikult hundi ja koera hübriidid.

Oleme aastate jooksul korduvalt siin lehel ka karjakaitsekoertest kirjutanud: nende tõhususest, treenimisest ja kasvatamisest, tööalastest tegevustest. Seni aga pole võimalust olnud näitlikustada kuivõrd mitmekülgsete ohuallikate eest peavad need tublid koerad oma lambapere kaitsma! Kuigi eeskätt on nad mõeldud lambaid kaitsma teiste kiskjate, sealhulgas huntide, koerte, šaakalite ja karude eest, ei jää nad hätta ka rumalate inimeste eemale peletamisega.

Kaasaegsed teadmised loomade heaolust, kognitiivsetest võimetest ja loomaeetikast rõhutavad pürgimist koostööl ja usaldusel põhineva inimese-looma suhte poole, kus mõlemad osapooled on võrdsed suhtluspartnerid. 

Kobras ei ole hundile tegelikult sugugi haruldane saakloom. Voyageurs Wolf Project´i hunditeadlased Minnesotas on pühendanud palju aastaid just selle aspekti uurimisele. Nad on avastanud, et kobras on soojemal ajal aastast (eriti suvel) oluline osa hundi toidulauast ning koprajaht erineb suurel määral sellest, kuidas hundid “klassikaliselt” jahti peavad.

Tekst: Laura Kiiroja
Video: Janek Joab

Levinud valearusaam huntide puhul on see et karja juhthundid kui domineerivad loomad võivad teistelt karjaliikmetelt kõik ressursid endale võtta. Selle väärarusaama baasil üritatakse sageli ka koerte käitumist tõlgendada või neile n-ö kombeid õpetada (à la “omanik peab saama koeralt kõik talle hinnalised asjad ära võtta ja koer ei tohi vastu hakata”). Tegelikult asjad hundikarjas nii sugugi ei käi.

Hundile jäi kahtlane lõhn ninna, kukkus nuuskima - vaja ometi selgeks teha, millega tegu. Nii kui rajakaamerat märkas, kohkus ja põikas eemale. Väga tüüpiline hundi käitumine - on nad ju kaunis ettevaatlikud loomad ning kõige uue suhtes arglikud (samuti kõige suhtes, mil vähegi inimlõhn küljes). Seega videos ei juhtu iseenesest midagi erilist, kuid ikka on tore meie Eesti hunte vahel imetleda. 

 Võsavillem jäi kaadrisse Järvamaa metsades. Suur tänu video autor Ingmar Muusikule, kes oma kaadreid lahkelt jagada lubas!

Oleme seoses rahvusloomaga ikka ka USA huntide käekäigul silma peal hoidnud ning selles osas on aeg teha väike update. Käesolevas videos on toimetamas hallhunt California osariigi Los Angelese maakonnas, kus nähti sel talvel hunti esmakordselt enam kui saja aasta jooksul. Tegu oli 3aastase emasloomaga, kes oli California ja Nevada piiril sündinud, kuid paaritumishooaja eelsel partneriotsinguil sadu miile lõunapoole rännanud.