Uudised

Pildil on 6-kuused hundikutsikad - väga sarnased täiskasvanud sutele!
Tekst ja foto: Laura Kiiroja

Alles möödunud kuul kirjutasime vastulause Postimehe eksitavale artiklile sellest, kuidas looduses jäi rajakaamerasse päevasel ajal neli hunti. Nimelt väideti imelik olevat, et hundid päevasel ajal ringi liiguvad ja viidati, et nelja hundi korraga nägemine olevat tavatu. Oma vastulauses selgitasime, et mõlemad on täiesti normaalsed nähtused.

Hundiisadel on loomariigis eriline koht - nende hool järglaste eest on võrreldav vaid mõne üksiku teise liigi panusega nagu näiteks inimene või kobras. Üks võimsamaid isasid huntidemaailmas oli Yellowstone´i susi numbriga #21, kelle käitumisest karjajuhina on hundiuurija Rick McIntyre kirjutanud terve raamatu ("The Reign of Wolf 21").

Foto: Mark Miller
Tekst: Laura Kiiroja

Erinevate hundikarjade territooriumi suurus võib drastiliselt erineda. Lõunapoolsemates boreaalsetes metsades võib huntide territoorium olla pelgalt 20 ruutkilomeetrit, samas kui päris arktilistel aladel võivad võsavillemite territooriumid ulatuda lausa 2590 km² suuruseni.

Tekst ja foto: Laura Kiiroja

Üldiselt näitab huntide territooriumi kuldne reegel, et mida enam põhja poole, seda suuremaks territooriumid muutuvad - põhjuseks saakloomade arvukus. Nimelt on ökosüsteemid Arktikas oma lühikese taimekasvuperioodi tõttu üsna madala produktiivsusega ning suuri saakloomi elab seal võrdlemisi vähe. Seetõttu on huntidel vaja suuremat territooriumi, kus elaks piisavalt palju saakloomi. Lõunapoolsematel aladel on saakloomade tihedus aga kõrgem ning huntidel pole piisava toidu saamiseks nii suurt territooriumi tarvis.

Vahva video Kalle Pihelgase rajakaamerast. Tegu on tänavu suvel Eestis kaadrisse saadud hundiga. Kriimsilm on skeptiline ninna sattunud kahtlase lõhna tõttu. Veidi lähemal nuuskimisel selgub õudne tõde - tegu on rajakaamera külge jäänud inimlõhnaga!
 

Fotol neli päise päeva ajal ringi luusivat hunti Saksamaal, Wildenburgi loomapargis.
Foto autor: Diana Grandmaire

Huntide käekäik looduses sõltub eeskätt inimeste tolerantsusest. Avalikkuse tolerantsust mõjutab aga suuresti meedias kajastatav info. Tartu Postimehes 8. oktoobril ilmunud artikkel on ilmekas näide sellest, kuidas ajakirjandus võib õhutada hundivaenu ka juhtudel, mil loomade käitumine selleks põhjust ei anna. 

Tekst: Laura Kiiroja

Pildil on ca 8-kuused hundikutsikad.
Tekst ja foto: Laura Kiiroja 

Hammustuse jõudu mõõdetakse ühikutes PSI ehk pounds per square inch ehk eestikeeli naela ruuttolli kohta (näiteks inimese hammustuse jõud on 120-160 PSI). Järgnevalt toome mõned võrdlused tugevamate loomariigi esindajate hammustuste jõust, kuid ennatlikult tasub mainida, et sõltuvalt allikast on ka tulemused erinevad, kuna hammustuse jõud sõltub suuresti mõõtmismeetoditest (nt kus kohas looma suus mõõdik paiknes), looma suurusest ja vanusest ning sellest, kas loom kasutas hammustamisel oma maksimumpotentsiaali.

Siinkohal toome näidismaterjali ülemöödunud nädala artikli väitele, et suured saakloomad võivad huntidele väga tõsiseid vigastusi tekitada. Ei ole lihtne murda endast kuni 10 korda suuremaid saakloomi, kasutades selleks vaid lõua- ja hambajõudu! (Kusjuures huntide lõuad ja kihvad pole sugugi nii vägevad kui näiteks karudel või suurtel kaslastel.) Sellise tööga kaasnevad tohutud riskid ning metsiku hundi jaoks tähendab see alalõpmata vigastatud olemist.

Suvele lõpp-punkti panemise puhul jagame üht südamlikku videot tänavusest hundiperest Poolas.

Tekst: Laura Kiiroja

Videol on näha hundiema ja -isa miilustamas ning nende kutsikaid taamal mängimas. Mõne aja pärast ühinevad ka vanemloomad pisipere mänguga.

Eelmise nädala hundimängu videos selgitasime, et üks mängu paljudest funktsioonidest on harjutada eluks vajalikke põgenemise ja tagaajamise oskusi. Ilmselt oli paljude jälgijate esimene mõte, et taga aetakse ikka saakloomi ja põgenetakse teiste suurkiskjate/inimeste eest. Tegelikult hõlmab õieti iga suurema saaklooma jaht hundi jaoks ka just nimelt saaklooma eest põgenemist.

Eelmisel nädalal jagatud rajakaamera “popurrii” Eestimaa faunast sisaldas endas ka viivukest klippi kahest liivaplatsil mängivast hundist. Tegelikult mängisid hundid seal liival sootuks kauem, kui tolles videos näha oli. Õnneks avaldas video autor, loodusfotograaf Kalle Pihelgas kriimsilmade lustimisest ka pikema lõigu ning lubas lahkesti ka meil seda jagada.

Tekst: Laura Kiiroja