Looduskalender Vikerraadios

Hiireviust ehk vihmakullist

Postitas Looduskalender - P, 17.11.2019 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

 

Hiireviu heinapallil

Hiireviu heinapallil ( www.loodusemees.ee )

Kui linnast välja sõidate, siis olete ehk märganud, kuidas kusagil posti otsas, heinapallil või suurema puu oksaharul konutab üks suuremat sorti kotka moodi tegelane. Kui ta veel õhku tõuseb, siis näeme laia sabalehvikut ja muidu pruunivõitu sulestikuga kullikontuuril tiibade all heledamaid laike.

See ei ole kotkas ega ka kanakull, vaid hiireviu. See lind on meil üks kõige tavalisem kulliline. Nii sage, et kui näete kusagil kulli või kotka moodi lindu, siis võite julgelt pakkuda, et hiirekas või hiireviu.

Tõenäoliselt tabate suuremal osal juhtudel naelapea pihta ja võidate linnutundja nimetuse.

Maa kutse

Postitas Looduskalender - L, 16.11.2019 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadio Ilmaparandajas luges Kristel Vilbaste

Kaljo Põllu. Eesti maastik II

“Maale!” hõiskab iga üle kolmekümnese hing kevadeti. Me tahame pista näpud mulda, kõpitseda üles vanaisa ehitatud taluhäärberi, rookida puhtaks põõsastevahed, lõigata õunapuud, süvendada saunataguse tiigi, tuua sinna sibelevad kalad ja võtta murutraktori asemel kanad ja lambad...

Ja nii see algabki!

Kas lisaks hõikele “Maale!” lisandub sellele ka rõõmus “Elama!” “Maale elama!” Kas loovutame mugavuselu looduserütmis võnkumisega.

Senikaua, kui me ei pea maal loomi, võime võnkuda hoopis linna ja maa vahet.

Lugu haavapuu kallistamisest

Postitas Looduskalender - L, 16.11.2019 - 08.08

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Raagus mets

Raagus mets ( www.loodusemees.ee )

Haavapuu on üks puu, mida kõige parem kallistada. Tal on hea sile, otsekui siidine, koor ja võimas okstekroon peakohal. Ja kuigi metsamehed tahavad kõik vanemad haavad maha raiuda, eriti sellised, millel mustad kabjad küljes ehk siis haavataeliku viljakehadega, sest need söövat haavapuudel südame seest, siis just sellised haavad on haavarohuks haigetele südametele, kes tahavad puudega kõnelda.

Haab on olnud püha puu läbi aegade. Ehk veidi-veidi „pahapoiss“ pühapuu, sest temast olevat tehtud Jeesuse ristipuu ja nii on loodud ohtralt kaugete maade lugusid, et just sellepärast haava lehed värisevad.

Kesalilledest

Postitas Looduskalender - R, 15.11.2019 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kesalilled

Kesalilled ( www.loodusemees.ee )

Rohurohelise aeg hakkab selleks aastaks otsa saama. Kord on rohelisel lumekuhi peal, küll vihm halastamatult peksmas.

Selliste ilmaga ei suuda enamus taimi iseendaks jääda ja ammugi oma soo jätkamise peale mõelda. Ometi on üks taimeke, kes praegugi oma kollast südant ja valgeid udusulgi külma novembripäikese poole sirutada püüab.

See on kesalill. Tõesti, see taimeke võib õitseda veel lume alt tulnuna, aga ta on ka kevadel esimestel lumesulamislaikudel õieehtes. Niivõrd kiire on tal järglaste saamisega. Pole kindel, kas kõik praegu õitsevad seemned valmis saavad, aga vähemalt taim püüab.

Värbkakust ja tema lihakülmikutest

Postitas Looduskalender - P, 10.11.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Värbkakk

Värbkakk ( www.loodusemees.ee )

Mul on meeles üks novembrihommik, kus sattusin kogemata vaatama tõtt pisikese ja armsa linnuga – värbkakuga. Pilk, mille ta mulle heitis, jõudis noolena otse südamesse. Aga ma jõudsin ka mõelda, et kas värbkakud suudavad samamoodi oma saakloomi hüpnotiseerida nagu maod. Samas olen lapsepõlves näinud, kuidas kinnipüütud värbkakk jälgib silmadega liigutatavat sõrme, nagu oleks ise hüpnoosis.

Lesetammest ehk miks mõnel tammel lehed ei kuku

Postitas Looduskalender - L, 09.11.2019 - 08.08

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Raudtamm

Raudtamm ( www.loodusemees.ee )

Kindlasti olete märganud, et mõnel tammel on aastaläbi lehed küljes. Kui teistel puhutakse nad sügistormi ajal urhates kaugele ära, siis üksjagu puid ei raatsi oma lehti ära anda ja kannavad krõbisevat rüüd ka keset suurt lund.

Sellise tamme – raudtamme või lesetamme alla on tuulisel sügisõhutul päris hirmtav sattuda, sest puulehed justkui sosistavad omavahel. Millest nad räägivad, sellest saavad aru ainult tõelised puukallistajad, aga õnneks on üksjagu pajatusi meie esivanemad oma järelpõlvede jaoks kirja pannud.

Ja üks erilisematest kõneleb nii:

Lugu tuhkrust ja verejanust

Postitas Looduskalender - R, 08.11.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Tuhkur

Tuhkur ( www.loodusemees.ee )

Lugesin lugu sellest, kuidas tuhkur ühes talus kõik kanad ära murdis ja üksteise otsa ladus. “Tõhk selline!” hüüab mu maainimese olemus. Mu maakodu on praegu Võrumaal Tohkri külas ehk siis võru keeles Tuhkru külas, kus tuhkur omal ajal samasuguse triki tegi ja ühe ööga kõik mu ämma kanad murdis. Ma kujutan vaid ette tema pisaraid, kui hommikul sellise tapatalgu avastas.

Aga kas tuhkur on ikka nii verejanuline kiskja, nagu neid pilte maalitakse. Olete ilmselt kuulnud, kuidas ta kanadele selga hüppavat ja neid siis järgemööda verest tühjaks imevad. Aga kas kujutate ette, et see pisike tumepruun beeži täishabemega kärplane suudaks „tühjaks imeda“ viisteist kana. Ta läheks ilmselt lihtsalt lõhki.

Laululuikedest

Postitas Looduskalender - P, 03.11.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Laululuiged

Laululuiged ( www.loodusemees.ee )

Teisipäeva hommikul läksid luiged, läksid valjult luigates kõrgel metsa kohal. Ja paari tunni pärast oli lumi Tartus maas.

Iga kord, kui Eestis teeb tormi ja vool ära läheb ja järgmisel päeval lahkuvate laululuikede häält kuulen, tuleb mulle meelde 15 aasta tagune elu Peipsi ääres.

Kolisime tollal koos Mikk Sarvega Vilusi külla, algul polnud meil läbitilkuva katusega majakeses vett ega WCd ja voolgi kõikus iga ägedama Kodavere tuulega.

Leevikeste lugu

Postitas Looduskalender - L, 02.11.2019 - 14.14

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Leevike pihlapuul

Leevike pihlapuul ( www.loodusemees.ee )

Kuigi ilm tundub praegu nii sügavalt magavat, siis just suurte ilmamuutuste eel muutub kogu taevas häälekaks. Esmalt möirgab puudelatvades torm. Möirgab nii, et inimesed poevad oma soojadesse tubadesse. Aga kui peale tormihoogusid õue minna, siis kostab puudelatvadest imekaunist ja õrna flöödihäält.

Need on lumesaadikud Põhjalast – leevikesed. Leevikese hääl meenutab tõesti vaikset nukrat paaniflöödipala, linnainimesele ehk seda häält, kui puldist auto lahti teha.

Minu vanaema kutsus leevikesi punnpaabudeks. Teate ju küll neid punakõhulisi jõululinnukesi. Päris punase kõhuga isalinnud on oma uhke sulerüü järgi nime punnpaabu saanud vanaaja saksamaa pappidelt, kes samuti uhket punast rüüd kandsid.

Lugu arooniast

Postitas Looduskalender - R, 01.11.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Hallrästas arooniamarjaga

Hallrästas arooniamarjaga ( www.loodusemees.ee )

Torm rebis lehed puudelt ja põõsastelt ning nüüd on väljas kõik see, mis enne nende lehtede varjul oli. Põõsaste küljes säravad nüüd marjad! Erilised rubiinpunased hiilgavad marjad on lodjapuudel, ka pihlakate ja viirpuude punakad marjad on mustavate okste küljes nagu pärlid. Aga aiaveeres on heitnud oma ilusad punased lehed arooniapõõsad ja hiigelsuured mustad silmad passivad meid nüüd sealt.

Kas mäletate, et aroonia on siinmail suhteliselt hiljutine mahlamari. Vaid nelikümmend aastat on temast tehtud kuulsat vale-kirsimahla. See tähendab, et aurutisse pannakse lisaks arooniamarjadele ka kirsilehed ja need annavad mahlale mõnusa kirsilõhna ja maitse.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.