Kaitsealad

Pärandniitude hooldamisest Vilsandi rahvuspargis

Postitas Looduskalender - N, 23.12.2021 - 10.10

Saarekeelsete küsimustega intervjuu:

Johannes Kõdar pärandniitude hooldamisest Vilsandi rahvuspargis

Mahe Metsalu intervjuu Johannes Kõdariga, Keskkonnaameti maahoolduse büroo spetsialistiga.

Pärandkooslusi hooldatakse põhiliselt karjatamisega. Pildistas Maris Sepp

Viimasel ajal on siin-seal räägitud pärandkooslustest. Ons neid pailu Vilsandi rahvuspargis?

Pärandkooslusi on rahvuspargis 2385 hektaril: rannaniite on veidi üle kolmandiku, loopealseid on ka kolmandik, vähem on aga kuivasid lubjarikkaid aruniite ja kadastikke. Kõik pärandniidud on sõrmeotsaga esindatud.

Miks peab sääl kogu see aeg rügama?

Soomaa ühepuulootsik tüüris end UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi nimistusse

Postitas Looduskalender - N, 16.12.2021 - 08.08

Kirjutas ja pildistas Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Haabjaga Soomaal

Teisipäeval, 14.12.2021 otsustati Soomaa ühepuulootsiku ehitamine ja kasutamine lisada UNESCO inimkonna kiireloomulist kaitset vajava kultuuripärandi nimistusse. See on tähelepanuväärne tunnustus, mille tähtsust Soomaa kultuuripärandi hoidmisele on võimatu üle hinnata.

Säästev turism kaitsealadel

Postitas Looduskalender - N, 25.11.2021 - 09.09

Tekst Nele Sõber, Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna projektijuht

Foto Kaarel Kaisel

Haeska rannaniit Matsalu rahvuspargis

7. detsembril 2021 korraldab Keskkonnaamet säästva turismi koolitusseminari Matsalus, mille raames arutatakse, kuidas kohandada säästva turismi sertifikaati eri tüüpi turismiettevõtjatele.

Tegu on esimese kokkusaamisega pikemas koolitussarjas eesmärgiga jagada kogemusi ja arutleda säästva turismi teemadel kohalikul tasandil.

Möödus 85 aastat looduskaitseregistri asutamisest

Postitas Looduskalender - N, 11.11.2021 - 10.10

Kirja parid Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna ja Kaire Sirel, Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna peaspetsialist

Pildistas Kristi Pai

Kui registrit alustati, oli tegemist ühe paksu paberkaustaga, tänapäeval on register digitaalne ja erinevate teenuste kaudu kättesaadav kõigile

1935. aastal võeti vastu Eesti esimene looduskaitseseadus. Enne seda olid kaitsealad ajutised ja õiguslikult erinevalt reguleeritud. Looduskaitseseadus andis muu hulgas juriidilise aluse looduskaitseregistrile, mis alustas tööd 11. novembril 1936.

Samuti moodustati uue seaduse alusel looduskaitse korraldamiseks Looduskaitse Nõukogu ja Riigiparkide Valitsus. Seadusega kokku lepitud looduskaitse põhimõtteid ja vajalikke töid viis ellu looduskaitseinspektor. Temal olid omakorda abiks rohkem kui viissada usaldusmeest üle Eesti.

Hingedepäeval meenutati Matsaluga seotud looduskaitsjaid

Postitas Looduskalender - R, 05.11.2021 - 14.14

Kirjutas Kaja Lotman

Fotod Matsalu rahvuspargi arhiiv

Looduskaitse tegevus Eestis on üle 111 aasta vana. Aja jooksul on kujunenud mitmed piirkondlikud traditsioonid meenutamaks silmapaistvaid looduskaitsjaid. Matsalus on just hingedepäev see aeg, mil viiakse kaitsealaga seotud looduskaitsetegelaste haudadele mälestusküünlad. Traditsiooni on juurutanud endine Matsalu direktor Taivo Kastepõld. Nüüd puhkab temagi Lihula kalmistul.

Taivo Kastepõld

Taivo Kastepõld

Pilguheit pool sajandit tagasi moodustatud kaitsealadele

Postitas Looduskalender - N, 28.10.2021 - 08.08

Kirja pani Andres Miller, keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist, Hiiumaa laidude kaitseala direktor aastatel 1996 - 2008

Vaade Tõllukivilt Käina lahele. Foto: Andres Miller

Laialdaselt ja aktiivselt on tähistatud Lahemaa rahvuspargi moodustamist 50 aastat tagasi, kuid tähelepanuta on jäänud samal aastal uue staatuse saanud kolm vähemat kaitseala. Nimelt laiendati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1971. a määrusega nr 493 senist riiklikku maastikulist kaitseala „Aegviidu-Nelijärve“ ja nimetati see ümber Kõrvemaa riiklikuks maastikukaitsealaks ning riikliku staatuse said ka kaks rajoonilist keeluala Hiiumaa rajoonis. Moodustati Hiiumaa laidude riiklik maastikukaitseala ja Käina lahe riiklik linnustikukaitseala.

Jõgedel on alanud lõhilaste kuderahu

Postitas Looduskalender - R, 22.10.2021 - 12.12

Koostas Elo Raspel, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

Pildistas Marko Soom

Kudemisaegsete püügipiirangute alguse ja lõpuajad suurematel lõhejõgedel

Kudemisaegsete püügipiirangute alguse ja lõpuajad suurematel lõhejõgedel

Jõgedes on küll veetase jätkuvalt madalavõitu, aga kihk sugu jätkamiseks oma sünnijõkke rännata on pannud paljud siirdekalad liikuma. Nii lõhedel, meriforellidel kui jõeforellidel on käes kudemisaeg.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.