Ilmunud on kevadine Tarupettäi järjekorranumbriga 77. Infolehte saab lugeda Karula rahvuspargi kodulehelt: LINK

Karula rahvuspargil täitub sel aastal 30. tegutsemisaasta. Juubeli puhul meenutatakse leheveergudel aega, kui 1993. aastal rahvuspark alles loodi. Samuti arutletakse, mis on muutunud selle aja jooksul looduskaitses ja Karulas ning seatakse pilk tulevikku. Lehest saab lugeda ka muutunud toetustest, avatud suitsusaunade aastast, matkast 20 Karula kõrgemale tipule ning palju muud.

Selle lehe teemad:

• 30 aastat Karula rahvusparki

• Pärandniidu toetusest

• Natura 2000 sihtkaitsevööndi toetus

• RMK külastuskorraldus ja loodushoiutööd

Üleujutus Soomaal

Vesi hakkas Soomaa jõgedes tõusma umbes kaks nädalat tagasi. Veetaseme kõrgseis saabus mõne päeva eest ning nüüd on veetase taas langemas. Lumi on sulanud ja sademeidki pole mõnda aega olnud, ööd on taas külmakraadidega ja nõnda hakkab vesi alanema.

Viienda aastaajana tuntud periood toob Soomaale uudistajad lähedalt ja kaugelt. See on aeg, mil turismiettevõtjad – nemadki tulevad lähemalt ja kaugemalt – inimesi vee peal sõidutavad ja ajakirjanduse tähelepanu pälvivad. Kohalike jaoks on suurveel mitu tähendust: ühelt poolt põnev ja oodatud, teisalt ka veidi muret tekitav.

Foto pärineb 1950-ndatest aastatest. Heinategu Pääsma luhal, kuhja otsas paremal seisab Ell Roostalu.

Kristjan Jaak Peterson oli üks esimesi Eesti soost kirjanikke. Tema sünnipäeval 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva.

Komme seda tähtsat päeva pühitseda ei ole väga vana – riiklikuks tähtpäevaks sai 14. märts alles 1999. aastal. Meie keel on väga haruldane, selle omapärast kõneleb õ-häälik ja keele kolm väldet. 

Soomaa on piiriala selle sõna kõige laiemas tähenduses, jääb ta ju nii geograafiliselt kui ka kultuuriliselt Vahe-Eesti alale, hõlmates osaliselt Tori, Kõpu ja Suure-Jaani kihelkondi. Ka keele osas ei saa öelda, et Soomaa piirkond kuuluks ühe kindla murdeala sisse.

Nüüdsest on keelatud pliihaavlite kaasas kandmine ja kasutamine märgaladel ja veekogude lähistel

15. veebruaril jõustus pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise keeld märgaladel ja veekogude lähistel. Uued piirangualad on nähtavad Maa-Ameti kaardikihil.

Plii on mürgine nii metsloomadele kui ka inimesele. Veelinnujahil on pliimoon olnud keelatud juba 10 aastat. Uus piirang keelab pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise märgaladel ja veekogude lähistel ka siis, kui jahitakse metsalinde või väikeulukeid.

Pikemas plaanis on eesmärk mürgise moona kasutamine täielikult lõpetada. Praegu oleme jõudnud üleminekuaja järgmisse etappi. Jahimehed saavad muutusega kohaneda järk-järgult ning moona ja vajadusel ka relvad tasapisi välja vahetada.

Suusatajad lumeilvese matkal Haanja maastikul 2023. aastal

Veebruari alguses said Tartu üliõpilaste looduskaitseringi tudengid ja vilistlased kokku 25. juubelimatkal Lumeilves. Ligi poolsada matkajat suusatasid kahekümnel Eesti kõrgeimal tipul Haanja looduspargis.

Rahvusvahelisel märgalade päeval, 2. veebruaril, said kestliku loodusturismi rahvusvahelise tunnustuse kümme Matsalu, Soomaa ja Lahemaa rahvusparkide turismiettevõtjat. Ühtlasi on tegemist esimeste ettevõtjatega Baltimaades, kellele sedalaadi tunnustus on omistatud.

Sertifikaadi välja teenimiseks Euroopa Kaitsealade Liidult (EUROPARC Federation) tuli ettevõtjatel teha suur töö nii paberil, peas kui südames, et lahti mõtestada oma tegevus ning suhe looduse ja loodushoiuga.

Eesti on rikas märgalade poolest. Meie märgalad on sood, üleujutatavad jõeluhad, jõed ja järved, madal rannikumeri, rannaniidud ja roostikud ja teised looduslikud alaliselt või ajutiselt märjad alad.

Märgalade kuivendamine ja inimese soovi järgi ümber kujundamine on rikkunud neist paljude loomulikku looduslikku seisundit. Kuivendamine vähendab elurikkust, suurendab kasvuhoonegaaside lendumist ja vähendab hüvesid, mida märgalad meile loovad. Hilisemad taastamistööd on aeganõudvad ja kulukad, kuid aitavad kaasa koosluste tervenemisele ning looduslähedase seisundi taastumisele. Ühiselt pingutavad märgalade taastamistöödel mitmed teadus – ja riigiasutused, looduskaitseorganisatsioonid, ettevõtted, maaomanikud ja vabatahtlikud.

Mida märgalade taastamiseks tehakse? 

Droonifoto 19.01.2023. Kasari silla kohalt vaatega Matsalu rahvuspargi poole

Kasari jõe veetase tõusis 17. jaanuaril 228 cm üle veemõõtmisjaama nulltaseme, ujutades üle ulatusliku luhaala jõe alamjooksul. Sel aastal langesid kokku aktiivne lumesulamine ja sagedased vihmahood juba jaanuari alguses. Tavaliselt on luha veeväli muljetavaldav kevadisel lume sulamisperioodil, mil suurvesi püsib paar nädalat.

Sulgjas õhik

Keskkonnaamet kinnitas 28. detsembri korraldusega kaitsekorralduskavad Valga maakonnas paiknevatele Riidaja ja Keisripalu looduskaitsealadele. Mõlema looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta vana metsa. Kaitsekorralduskavadega nähakse lähiajal ette metsaelupaikade kordusinventuuride tegemist ja alade tähistamist.

Mõlemad looduskaitsealad asuvad Valgamaal Tõrva vallas. Riidaja looduskaitseala (12,8 ha) loodi 2013. aastal eesmärgiga tagada vana laialehise salumetsa ja rohunditerikka kuusiku kaitse. Looduskaitseala jääb tervenisti riigimaale, hõlmates Riidaja külast kirde poole jäävas nn Põrgulaanes ühe metsakvartali. Kaitsealustest liikidest kasvavad alal vööthuul-sõrmkäpp, laialehine neiuvaip, sulgjas õhik ja pruunikas pesajuur.

Altja küla

Lahemaa rahvuspargi maakasutuse, asustuse- ja arhitektuuriväärtuste andmed on nähtavad keskkonnaportaalis.

Keskkonnaagentuuri ja -ameti ühisel jõul lisati Lahemaa rahvuspargi maakasutuse, asustuse- ja arhitektuuriväärtuste andmed keskkonnaportaali avalikku kaardirakendusse.

Rahvusparkides ja teistel kaitsealadel tehakse järjepidevalt erinevaid uuringuid ja inventuure, et parimal moel kirjeldada ja saada ülevaade alade väärtustest. Need andmed on aluseks nii kaitseväärtuste säilitamiseks vajalike tegevuste planeerimisel kui ka erinevate kaalutlusotsuste tegemisel.