Kaitsealad

Kirjutas ja pildistas Kalle Kõllamaa, kes käis koos noortega Taanis

Euroopa rahvusparkide noored looduskaitsjad kohtusid 7.-14. juulini Europarc Junior Ranger rahvusvahelises laagris Põhja-Taanis Frederikshavni lähedal.

Rahvusvahelises laagris osales kokku 30 noort looduskaitsjat koos juhendajatega 17 erinevalt kaitsealalt 11 Euroopa riigist. Eesti rahvusparkide noori esindasid Hans Portsmuth Matsalust ja Mathew Trenholm Alutaguselt. Mentorina osales Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna spetsialist Kalle Kõllamaa.

Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistid

Pildistas Kalev Joab

Karula kihelkonna IX pillilaagri noored ja juhendajad

Kirja pani Helen Kivisild ja pildistas Margit Turb, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistid

Kuuritsaga kalal

25. juunil toimus Haanja looduspargis Kavadi järvel kolmandat korda kalapüügivõistlus Kavadi Kuurits. Kuuritsaga kalade püüdmise teadmisi ja oskusi antakse edasi isalt pojale, see on osake kohalikust kultuuripärandist. Ka järve omapära tundmine on seejuures oluline.

Võistlusel osales 19 neljaliikmelist võistkonda. Kuuritsad, millega kalu püüti, olid eri tegumoega. Enamik neist käisid kokku kui liigendnuga. Seevastu Pedja jõe ääres tehtud kuurits nägi välja kui ree jalased – paindumatu ja valmistatud võimsatest kuusejuurtest.

Kirja pani ja pildistas Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Soomaa raamat

Sel aastal täitub 30 aastat kolme Eesti rahvuspargi – Vilsandi, Karula ja Soomaa – loomisest. Tähtpäeva puhul antakse nimetatud rahvusparkidest välja ka kolm eriilmelist teost.

Raamatut „Pildikesi Karula rahvuspargist“ sai imetleda 2. juunil Ähijärvel toimunud esitlusel, Soomaa rahvuspargist kõnelev köide „33 lugu Soomaalt“ aga toodi autorite, soomaalaste ja huviliste ette 25. juunil Sandra külas, Käära talus toimunud esitlusel.

Raamatuesitlusel Käära talus

Kirja pani Lilian Freiberg, kultuuripärandi spetsialist Karula rahvuspargist

Kevadine Karula maastik. Pildistas Tuule Müürsepp

Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvuspargid loodi 1993. aastal ja tänavu täitub neil 30 tegutsemisaastat.

2. juunil toimub rahvusparkide 30. juubeliaasta pidulik avamine Karula rahvuspargis Ähijärvel.

Juubeliaasta tähistamine algab 2. juunil kell 18 Ähijärvel.

Üritusele on oodatud kõigi kolme rahvuspargi sõbrad lähemalt ja kaugemalt. Peol esitletakse vastvalminud raamatut „Pildikesi Karula rahvuspargist“, toimub kontsert ja laual on 30 rahvusparkide maitset niitudelt, metsadest, põldudelt, rabadest, järvedest ja merest.

Tutvustab Helen Kivisild

Ilmunud on kevadine Tarupettäi järjekorranumbriga 77. Infolehte saab lugeda Karula rahvuspargi kodulehelt: LINK

Karula rahvuspargil täitub sel aastal 30. tegutsemisaasta. Juubeli puhul meenutatakse leheveergudel aega, kui 1993. aastal rahvuspark alles loodi. Samuti arutletakse, mis on muutunud selle aja jooksul looduskaitses ja Karulas ning seatakse pilk tulevikku. Lehest saab lugeda ka muutunud toetustest, avatud suitsusaunade aastast, matkast 20 Karula kõrgemale tipule ning palju muud.

Selle lehe teemad:

• 30 aastat Karula rahvusparki

• Pärandniidu toetusest

• Natura 2000 sihtkaitsevööndi toetus

• RMK külastuskorraldus ja loodushoiutööd

Kirja pani Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Pildistas Anneli Albert

Üleujutus Soomaal

Vesi hakkas Soomaa jõgedes tõusma umbes kaks nädalat tagasi. Veetaseme kõrgseis saabus mõne päeva eest ning nüüd on veetase taas langemas. Lumi on sulanud ja sademeidki pole mõnda aega olnud, ööd on taas külmakraadidega ja nõnda hakkab vesi alanema.

Viienda aastaajana tuntud periood toob Soomaale uudistajad lähedalt ja kaugelt. See on aeg, mil turismiettevõtjad – nemadki tulevad lähemalt ja kaugemalt – inimesi vee peal sõidutavad ja ajakirjanduse tähelepanu pälvivad. Kohalike jaoks on suurveel mitu tähendust: ühelt poolt põnev ja oodatud, teisalt ka veidi muret tekitav.

Emakeele päeva puhul pani kirja Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsial

Foto pärineb 1950-ndatest aastatest. Heinategu Pääsma luhal, kuhja otsas paremal seisab Ell Roostalu.

Kristjan Jaak Peterson oli üks esimesi Eesti soost kirjanikke. Tema sünnipäeval 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva.

Komme seda tähtsat päeva pühitseda ei ole väga vana – riiklikuks tähtpäevaks sai 14. märts alles 1999. aastal. Meie keel on väga haruldane, selle omapärast kõneleb õ-häälik ja keele kolm väldet. 

Soomaa on piiriala selle sõna kõige laiemas tähenduses, jääb ta ju nii geograafiliselt kui ka kultuuriliselt Vahe-Eesti alale, hõlmates osaliselt Tori, Kõpu ja Suure-Jaani kihelkondi. Ka keele osas ei saa öelda, et Soomaa piirkond kuuluks ühe kindla murdeala sisse.

Teavitab Liivi Reinhold, Keskkonnaamet

Kuvatõmmis Maa-Ameti kaardist

Nüüdsest on keelatud pliihaavlite kaasas kandmine ja kasutamine märgaladel ja veekogude lähistel

15. veebruaril jõustus pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise keeld märgaladel ja veekogude lähistel. Uued piirangualad on nähtavad Maa-Ameti kaardikihil.

Plii on mürgine nii metsloomadele kui ka inimesele. Veelinnujahil on pliimoon olnud keelatud juba 10 aastat. Uus piirang keelab pliihaavlite kasutamise ja kaasas kandmise märgaladel ja veekogude lähistel ka siis, kui jahitakse metsalinde või väikeulukeid.

Pikemas plaanis on eesmärk mürgise moona kasutamine täielikult lõpetada. Praegu oleme jõudnud üleminekuaja järgmisse etappi. Jahimehed saavad muutusega kohaneda järk-järgult ning moona ja vajadusel ka relvad tasapisi välja vahetada.

Kirjutas Helen Kivisild, keskkonnateadlikkuse spetsialist

Pildistas Silver Eensaar

Kaardi joonistasid Ago Tominga ja Taavi Pae

Suusatajad lumeilvese matkal Haanja maastikul 2023. aastal

Veebruari alguses said Tartu üliõpilaste looduskaitseringi tudengid ja vilistlased kokku 25. juubelimatkal Lumeilves. Ligi poolsada matkajat suusatasid kahekümnel Eesti kõrgeimal tipul Haanja looduspargis.