Händkakk ehk uraali kakk Strix uralensis
Händkakud on muutunud meie looduses saanud arvukaimaks kakuliigiks. Levima hakkas liik peale „kullisõda“, umbes kolmveerandi sajandi eest. Eesti mandriosas pesitseb händkakke üle pooleteise tuhaande paari, aga suursaartel pole händkakkude pesitsemist seni veel täheldatud.
Pesitsemiseks eelistatakse vanemaid kuuse enamusega metsi, kus nii puuõõnsusi, kui tüvelt murdunud puid.
Video salvestas Karl Adami
Foto Arne Ader
Isaslind otsib toitu manguvale rähnipojale kuuldekauguses
Suur-kirjurähn Dendrocopos major
Elupaiga suhtes pole suur-kirjurähnid eriti valivad, aga pesapuuks valitakse ikka lehtpuu nagu ka videol näha. Hästi majandatud metsad neile siiski ei sobi – seal võib pesakond lihtsalt nälga jääda.
Video salvestas Moira, LK foorumist
Veebikaamera kuvatõmmised Liz, LK foorumist
Must-toonekurg Ciconia nigra
Tänu öövaatluse võimalusele saime näha, et esimene kurepoeg enne kella nelja ja järgmine koorunu oli pesas näha kell pool kaheksa.
Pesas on kaks kurepoega
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.