Uue aasta esimese artiklina jagame ühte mullust viimast hunditeemalist teadusuudist - kuidas võsavillem kasutab tööriista.
Video: Artelle and Paquet, 2025: https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/ece3.72348
Tekst: Laura Kiiroja
Novembris ilmus teadlaste Kyle Artelle’i ja Paul Paqueti sulest analüüs Kanadas Briti Columbia provintsis täheldatud huntide käitumisest. Nimelt lahendati seal 2023. aastal rajakaamerate abil müsteerium - kes ometi käib järjepidevalt kohalike krabipüüdjate seatud lõkse rikkumas?
Kaamerad jäädvustasid, kuidas emahunt tassib veest välja poi ning seejärel sikutab poi külge kinnitatud nööri, kuni nähtavale ilmub sügaval veekogu põhjas olnud krabilõks koos peibutisega. Just merilõvist ja heeringast koosnev peibutis on see, mille kallal kriimsilm maiustama asub.
Tööriistade kasutamist - mida kunagi peeti vaid inimeste pärusmaaks - on nüüdseks dokumenteeritud paljude erinevate liikide puhul, alates primaatidest ja lõpetades vareslastega. Antud juhul on tegu aga esimese dokumenteeritud näitega tööriistade kasutamisest huntide seas. Samas sõltub väite õigsus sellest, millist tööriista definitsiooni kasutada.
Kui tööriista definitsiooniks on “füüsiline objekt, mida kasutatakse kindla eesmärgi täitmiseks” või “välise objekti kasutamine enda füüsilise mõju laiendamiseks”, siis kvalifitseerub nähtu tööriista kasutamisena. Kõige kitsama definitsiooni kohaselt aga mitte. Nimelt on kitsama definitsiooni järgi tarvis objekti ka kuidagi modifitseerida. Näiteks vareste puhul on teada, et nad meisterdavad puuokstest konkse, et nende abil putukaid õngitseda.
Igal juhul ilmestab videos nähtu taaskord huntide tarkust - tegu on eesmärgipärase tegevusega, mille puhul hunt mõistis täpselt, milliseid samme ta peab tegema, et vee all peidus olev toit kätte saada. Kuidas hunt nende teadmisteni jõudis? Ilmselt kas katse-eksituse meetodil või inimestest krabipüüdjaid jäljendades. Mõlemal juhul on tegu tõestusega huntide imetlusväärsele mälule ning võimekusele probleemilahenduse ja planeerimise vallas.
