Video

Video salvestas Ahto Täpsi

Laanepüü      Tetrastes bonasia

Kaamerakülalised järjestas Kalle Pihelgas

Suvega jäid sellised metsaalused loigud päris kuivaks, mõned kuivasid kogunisti, aga loomade toimetamise jälgimiseks on koht õige ei saa ju meie organism hakkama ilma veeta.

Metssiga         Sus scrofa

Loigu ümber tiirutab korduvalt enamuse aastast üksikeluviisiline kult, kelle sügamispuu on nähtavalt „ära hõõrutud“. Pulmaaja alguseni võib minna veel veerand aastat ja pisitasa metssigade populatsioon taastub meie metsades.

Video salvestas Ahto Täpsi

Pruunkaru

Pruunkaru ehk karu      Ursus arctos

Umbes poolteise kuu pärast liiguvad pruunkarud oma nn tuumikaladele kuhu jäädaksegi talvituma, aga seni kestab suurtel loomadel tõsine nuumaaeg ehk valmistumine talveks.

Näha on veel koristamata kaerapõlde, jahimeeste söödapõllud jäetaksegi koristamata. Sageli jäävad loomad päevaseks ajaks viljapõldude lähedastesse metsatukkadesse ja põldude läheduses viibitakse viljakoristuse lõpuni. Söömale siirduvad vanaloomad pimeda saabudes, aga kärsituid noorloomi võib vahel põldudel märgata juba õhtu hakul.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Foto Arne Ader

Kuldnokk      Sturnus vulgaris

Meil tegutsevad põhjast ja kirdest saabunud kuldnokkade salgad ja parved. Ilusate ilmadega toituvad seltsingud rannikualadel ja nende ümbruses, sisemaal karjamaadel ning ööbima jäädakse jõgede kaldaalade roogudesse või põõsastikesse.

Teise massilise rändelaine alguseni on olenevalt ilmadest veel umbes kuu ja ränne kestab märgatavalt oktoobrikuu lõpuni.

Video salvestas Ahto Täpsi

Valmiku foto Arne Ader

Madara-vöötsuru röövik

Madara-vöötsuru      Hyles gallii

Madara-vöötsuru valmikute lennuaeg sai alguse juba enne „jaani“ (vaata Arne valmiku fotot loo lõpus). Nüüdseks on nende munetud munadest koorunud isukalt toituvad röövikud, kes kasvades mitu korda kestunud ja sirgunud umbes seitsme sentimeetristeks.

Mis eristab madara-vöötsuru röövikut teistest sama sugukonna röövikutest?