Video

Video Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Tedrekukk kase pungi nokitsemas

Teder       Tetrao tetrix

Niisiis, kui märkad suuri ja uhkeid linde talvisel ajal metsaveerte kaskedel, oled Sa kohanud tetri. Kui aga sarnaseid, kuid natuke suuremaid linde männikus tegutsemas, siis hoopis metsiste ehk mõtustega.

Video ja tutvustus Tiit Hunt, www.rmk.ee

Keskpäeva paiku hirvi söödaplatsil ei näe, küll aga võis seal hiljuti gastrollil kahejalgseid kohata.

Kui hirveplatsil “õhk puhas” võtsime nõuks RMK jahindusspetsialisti Uno Vait’iga kaamera ette ise minna ja rääkida loomadest endist.

Kõnelesime sellest, kuidas hirved kunagi Saaremaale said ja kus neid täna kohata võib, kuidas nende sõrad käivad ning mis värk nende sarvedega on.

Lisaks hirvejutule tulid teemaks ka igasugu teised tegelased, kes läbi aegade hirveplatsile trehvanud, ja mis trikke on nad seal teinud.

Aga visake ise videole pilk peale!

Video pani kokku Parabols, LK foorumist

Saarma kalajaht

Saarmas         Lutra lutra

Saarmas käis tänavu koelmul mõnepäevaste vahedega.

Millist kahju võis saarmas koelmul põhjustada? Kui loom mõne marjakala kätt sai, läks muidugi halvasti. Niisakalu liikus koelmul nii ehk teisiti rohkem. Forellijõgedel käies on saarmate „toidujäätmetes“ kohatud selliseid paari, kolmesaja grammiseid kalu, vaid korra olen märganud ühte suuremat kala, umbes kilost. Niisiis pole saarma kahjustused just eriti märkimisväärsed.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Foto: Arne Ader

Esimine kohtumine saarmaga jäi umbes kümne päeva tagusesse aega ning oli väga põgus

Saarmas        Lutra lutra

Viimase viieteist aastaga on saarmad oma kevadisi ja sügisesi toitumisalasid mererannikuga laiendanud. Eks seda märkab liivarandades kenasti – jäljerida ja kohati lohiseva sabajälge nende vahel. Taimestikuga randades jääb nende liikumine raskemalt märgatavaks, kui just traanihaisusele roojahunnikule või söödud kalajäätmetele varahommikusel mererannikul ei trehva.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Kiire ja tegus, järskude liigutustega, ronib osavalt ent jonksuliselt mööda puude oksi ja tüvesid

Puukoristaja          Sitta europaea