Jahedate ilmadega nädala lõpus jõudsid piiritajad kohale. See peaks tähendama, et soe saab peagi kindla võidu. Saab ju piiritaja oma toiduse vaid õhust putukaid püüdes. Putukaid paistab nüüd jaguvat, muidu oleks kauged rändurid saabumisega veel viivitanud.
Kitsemamma käis kaamerat uudistamas. Kõhu suurus näitab, et poegimine pole enam kaugel. Emasloomade liikumine juba üsna raskejalgne.
Video salvestas Mats Kangur
Foto Jaan Mitt
Küllap vanem teab, millised raskused põdravasika eale kohased on
Põder Alces alces
Põdralehmad alustasid poegimisega meie metsades aprilli viimasel nädalal, aga põdraasurkond täieneb uute ilmakodanikega kogu maikuu vältel.
Noortel, paari aasta vanustel esmakordselt poegivatel põdralehmadel sünnib tavaliselt üks vasikas. Emasloomade vanuse kasvades ja hea toitumuse korral võib vasikaid sündida kaks ning aruharva kolm.
Vastsündinute kaal võib päris tublisti kõikuda: jäädes kuue ja kuueteist kilo vahemikku. Tragid vasikad hakkavad lisaks emapiimale pea kohe ka rohtuliblesid näksima.
Mägrad veavad praegu sületäite kaupa kuiva kulu koduurgu, et aluspanu välja vahetada. Kalle Pihelgase kokkumonteeritud videost on näha, kuidas usin mäger kodu mugavuse jaoks tööd teeb: ikka selg ees ja käppadega kõhu alla lehti tõmmates käib ta urust sisse-välja. Mägra uue aluspanu moodustavad põhiliselt eelmise aasta lehed, see on hea pehme materjal küljealuseks. Uus aluspanu on lihtsalt mõnus võrreldes vanaga, mis on maa all niiskust kogunud ja saanud kasvulavaks hallitusseentele.
Metssiga mõnuleb. Kuivanud puu on talle väga tore koht, siin saab ennast sügada, vanast karvast lahti ja endast lõhnamärke maha jätta. Kõik see tegevus seale meeldib.
Rajakaamera video monteeris Kalle Pihelgas
Kirjutas, pildistas ja droonivideo salvestas Tiit Hunt, www.rmk.ee
Tartu-Kallaste maantee ääres kasvab üks enamlevinud looduslik nartsissiliik. Tõsi on, et enamlevinud on see liik küll Vahemeremaade mäestike jalamil asuvatel niitudel. Lääne- ja Kesk-Euroopa ongi kollase nartsissi (Narcissus pseudonarcissus) algne kasvukoht.
Eestis on ainuke naturaliseerunud kollase nartsissi elupaik vaid Tartu lähistel Sookaldusel, kus ta just praegu õitseb.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
