Lõokesi saabub päev-päevalt lisa

Postitas Looduskalender - K, 15.03.2017 - 18.18
Autorid

Fotod Arne Ader

Põldlõoke

Põldlõoke

Sisu

 

Põldlõoke       Alauda arvensis

 

Selle väsimatu laulumeistri kevadist lõõritamist, kelle laulu kuuldes taevalaotuses lindu ennast vahel koguni otsima peab, tunnevad pea kõik. Aga paljudel meie seast on põldlõokesi või   nende toimetamisi õnnestunud lähemalt jälgida?

Maapinnal toimetavatele värvulistele tuleb igati kasuks tagasihoidlik sulestik – selline pruunikalt hall varjevärvus võimaldab linnul paigale tardudes möödujale märkamatuks jääda. Kui aga märkad põldlõokest veidi eemale lendamas, näib nende lennupilt lainjas ja veidi värisev.

Põhiliselt tegutsetakse maapinnal kõndides või joostes. Ümbruse uudistamiseks peatutakse mõnel kõrgemal mättal või kivil (harva märkame lindu põõsal või elektritraadil istumas). Maapinnal ka toitutakse: otsitakse putukaid või talvest säilinud taimeseemneid.

Nii isas- kui emaslinnud kannavad sarnast sulerüüd ja looduses ongi neil vahet teha võimatu.

Väidetavalt saabuvad esimeses laines isaslinnud, et hõivata parimaid võimalikke pesitsuspaiku. Emaslinnud saabuvad umbes paari nädalase viibega - sarnaselt paljudele teistele rändlindudele.

Kiirusulgi turritavad erutuse korral mõlemal sugupoolel. Tugeva kehaehitusega põldlõokeste pikkus jääb alla paarikümne sentimeetri, suurte isendite kaal küünib viiekümne grammini. Seljasulestik tagasihoidlikult helepruun, kõhusulestik valkjas, aga rinnaesine helepruunide triipudega kaetud. Silmad, noka ülapool pruunid, samuti jalad.

Põldlõoketele iseloomuliku tunnustena märkame linnu lendutõusul laiu valgeid tiibade  tagaservi ja samuti valgeid, veermisi sabasulgi.

Kevadine ilm võib üllatada „lõotalvega“, aga selline paaripäevane kiirelt sulav lumekate põldlõokesi ei kohuta. Pikema külmalaine saabumisel lennatakse lihtsalt tagasi kuni lõunapoolse lumepiirini.

Meie põldlõokestel läheb veel päris hästi, neid pesitseb üle poole miljoni paari. Umbes sama palju on ka läbirändajaid, kes põhja poole pesitsema siirduvad.

Lääne-Euroopa kultuurmaastikel on põldlõokesed suisa haruldaseks muutunud. Pool sajandit  intensiivset põllumajandust, putukamürgid ning keemiline umbrohutõrje…

Põldlõokeste viimaste päevade vaatlused: LINK

Põldlõoke

Põldlõoke

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.