Kodukakk        Strix aluco

Isaslind Klaus toob õhtu ja öö jooksul emaslind Klaarale viis, kuus kütitud pisinärilist. Klaara kuuleb juba kaugelt Klausi saabumist ja kakupaari „jutuajamine“ saagi vastuvõtmisel kostub päris häälekalt. Huvitav, milline võiks see jutt olla inimkeeli tõlgituna - siin on meil kõigil vaba voli fantaseerida...

Millega siis Klaus, Klaarat kostitab: kütitakse uru-, leethiiri ning teisi pisinärilisi. Ilmade soojenedes on konnad asunud kudekohtadele liikuma, rändavate värvuliste arvukus kasvab iga päevaga – neidki kütivad kodukakud sest pole haudumise ajal emaslinnust toidujahtijat ning isaslinnul on toita kaks nokka. Kui emaslind lühiajaliselt pesapakust väljas käibki, siis rohkem tiibu ja jäsemeid sirutamas.

Aga rääkida plaanisime me pesapaku põhjas vedelevatest räppetompudest – need on algselt sellised viie sentimeetri pikkused ja mõne sentimeetrise läbimõõduga tumedad „junnikesed“. Eks nad nn „väljaheited“ on, mis väljutatakse seedekulglast oksendamise teel. Klausi toodud söögikraamis on palju seedimatuid osi sest kakud neelavad saagi tervelt alla ehk siis räppetombud koosnevad hiirekarvadest, luudest, hammastest ja küüntest, linnusulgedest, kõigest millest ollakse toitunud, kuid mis pole seedunud. Emaslind jätab räppetombud pesamaterjaliks pesapaku põhjale.

Neid junnikesi võib leida samuti kakkude pesaõõnsuse lähedusest. Kui Sa oled trehvanud nägema mõnda kakku lendu tõusmas jääb vahel selline tunne, et linnu nokast oleks midagi justkui pudenenud? Pudeneski, sest räppetomp väljutatakse sagedasti just lennule heitudes.

Järgmise nädala algusest võime hakata kakupoegade koorumist ootama. Kui sündmused sedakaugel saame asjade käiku edasi arutada.

Kaku räppetomp