14. NÄDAL 4.4.2016.-10.4.2016. Jõgeva ümbruses

Postitas Looduskalender - E, 11.04.2016 - 23.32
Autorid

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Image
Esimene kevadkünd toidab linde
Sisu

Esimene kevadkünd toidab linde

Ilm kujunes sel nädalal väga soojaks ja päikseliseks. Neljal päeval (teisipäevast reedeni) osutus ööpäeva keskmine õhutemperatuur viiest kraadist kõrgemaks. Eriti soe oli ilm kolmapäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis pärastlõunal ligi 19 kraadini ja öösel oli sooja peaaegu 7 kraadi. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur ületas sellel erakordselt soojal päeval normi (1981.-2010. a keskmine) ligi kaheksa kraadi võrra. Kõik ööd siiski nädala kestel soojad ei olnud. Miinuskraade mõõdeti teisipäeval, laupäeval ja pühapäeval. Kõige külmemaks kujunes pühapäeva varahommik, kui õhus registreeriti -3 ja maapinna lähedal -7 kraadi. Mõned korrad sadas vihma, kuid sajuhulgad olid väikesed. Suurim ööpäevane sajuhulk mõõdeti kolmapäeval – 3 mm.

Taliteraviljaorased ja ristikupõllud hakkasid haljendama, kasvama. Alustati väetisekülviga. Kulused rohumaad jäid veel endiselt luitunud pruuniks.

Paiselehe õisik

Paiselehe õisik

Päike ja soojus panid marjapõõsastel pungad paisuma ning puhkema. Kesknädalal hakkasid avanema männi käbid. Õitsemist alustas paiseleht. Nädala alguses alustasid õitsemist halapajud. Haab õitses neljapäevast laupäevani. Õietolmu andsid ka veel sarapuud ja lepad. Päikesepaistelistes kasvukohtades alustasid õitsemist ka raagremmelgas ning oli kuulda mesilaste ja kimalaste suminat võras. Metsaalused hakkasid sinetama õitsvatest sinililledest. Näsiniine õitel toitusid lapsuliblikad ja päevapaabusilmad. Väga soojades kohtades avanesid üksikud õied ka võsaülasel ja kollasel ülasel.

Päevapaabusilm

Päevapaabusilm

Aedades õitsesid lumekupud, lumikellukesed, märtsikellukesed, krookused ja harilikud sillad (harilik siniliilia). 

Rändlindudest saabusid kaelustuvid, linavästrikud, võsaraadid, valge-toonekured ja meilt läbirändavad põhjavindid. Jätkus intensiivne haneparvede liikumine ja ülelend. Varesed, hakid, rasvatihased ja mitmed teised linnud tegelesid pesaehitusega – kandsid raagusid, sulgi ja muud pesaehituseks sobivat materjali noka vahel.

Algas kahepaiksete liikumine talvituspaikadest kudekohtadesse — teedel võis kohata harilikke kärnkonni ja rohukonni.

Sarapuu isasõisikutega

Sarapuu isasõisikutega

Jõgeval, 11.4.2016.

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.