Arusisalik        Zootoca vivipara

Tuttavat arusisaliku „mammat“ nägin paari nädala eest ennast päikese käes soojendamas - oli teine üsna „priske“.

Eile märkasin majapalgil tumedavärvilist ja veel ilma mustrita järglast, kes jaheda öö järgselt ennast hommikuses päikesepaistes soojendas. Tumepruunil „sisalikujumbul“ oli pikkust silma järgi umbes kuus sentimeetrit: kehapikkust kahe sentimeetri jagu, aga sabapikkust kehaga võrreldes pea topelt.

Tavaliselt hakkavad emasloomad juuli lõpupoole poegima, aga enne seda aega käiakse endid tihti päikesesoojadel kividel soojendamas.

Meie kõige nähtavam ja tavalisem arusisalik poegib ning poegade arv võib küündida kümneni, aga tavalisemalt on neid seitse-kaheksa. Iseseisvat elu alustatakse kohe sünnijärgselt.

Umbes paar kuud on jäänud talvitumiseni ja selle ajaga peab jõudma organismi talvevarud koguda. Toidusedelisse kuuluvad väikesed selgrootud, ämblikud, keda sügisel hulganisti trehvab ning paljud teised väiksemad putukad.