Rebase päevane jalutuskäik Muhu saarel

 

Rebane ehk punarebane      Vulpes vulpes

 

Viimase paari nädala aegu pole enam trehvanud looduses rebaste paarisjälgi ehk innaaeg on läbi saamas – rebased hulguvad üksikult. Neid näeme tegutsemas šaakalikaamera ees pea igapäevaselt.

Kõigil meie koerlastel kestab tiinus umbes kaks kuud, seega võivad esimesed rebasekutsikad ilmavalgust näha juba märtsikuus, aga hilisemad aprillis.

Veebikaamera kuvatõmmis Balistar, LK foorumist

Kährikupaar

 

Kährik ehk kährikkoer       Nyctereutes procyonoides

 

Täiskasvanud kärikud elavad ja talvituvad koos püsivate paaridena. Nende innaaeg algas veebruarikuu, suurte sulade aegu, aga kestab veel märtsikuuski (kes on nende pulmaaegset kräunumist kuulnud see teab). Omaaegse metsigade veebikaamera jälgijad mäletavad kindlasti häälekaid kährikute „pulmatralle“.

Sageli kasvatab kährikupaar järgmise sugupõlve ülesse samas, kus taliuinakut tehti. Kohmakavõitu loomade kodupiirkond pole suur, kuni sadakond hektarit ja oma territooriumil ei sallita võõraid liigikaaslaseid hulkumas alles siis, kui kährikukutsikad juba pesas.

Veebikaamera kuvatõmmis Biker, LK foorumist

 

Šaakal ehk harilik šaakal       Canis aureus

 

Šaakalite elukorraldusest meie looduses ei tea just eriti palju. Veebikaamera ees pole endid eksponeeritud pea kolm nädalat, aga ulgumist, ja klähvimist on läheduses  täheldatud.

Kirjanduse andmeil jääb nende loomadel innaaeg veebruarisse ja märtsi. Nende seltsinguliste kiskjate paaritumises osaleb vaid domineeriv paar ja nende pesakonnas võib olla vaid kaks kuni neli kutsikat ( seega plahvatuslikku arvukuse suurenemist pole ette näha kuigi neid teatakse elutsevat juba mujalgi, kui vaid Lääne-Eestis).

Emaslooma tiinus kestab veidi üle kuuekümne päeva, seega võiks kutsikad lihtsates urgudes olla kusagil maikuu alul.

Loodame saada nendele andmetele ka kinnitust. Eelkirjeldatud liikidega ollakse konkurendid nii suuremate veekogudega piirnevates elupaikades, kui ka toitumisel.