Aprill üllatas meid tavatult soojade ilmadega, mis kiirendasid taimede arengut. Seda juhtub ikka päris harva, et toomingas puhkeb õide juba aprillis. Kuu lõpuks õitsesid mitmel pool ka kreegid, alõtsad ja kirsid, sõstardest, tikritest ja nurmenukkudest rääkimata. Aga nagu Eesti kevadele kombeks, ei avane õied üle Eesti ühtlaselt, vaid ikka on Lääne- ja Lõuna-Eesti teistest ees. Maikuu alguse külmad ööd ja päevad tõmbasid kevade tormilisele arengule korraks piduri peale.

Aafrikast teel olnud kaugrändurid ei teadnud meie aprillikuu ilmast midagi. Seepärast tuli päevasoe meile sedapuhku ilma pääsukesteta ja öösoe ilma ööbikuteta. Aialinnupäevikute vaatlused näitavad, et aprillilõpu soojalainega (alates 25.04) jõudis pärale suur hulk must-kärbsenäppe ja kägusid. Väike-lehelinnud hakkasid meil aktiivselt „solgutama“ juba nädal aega varem, kuid suitsupääsukesi hakati rohkem märkama alles aprilli viimastel päevadel. 

Kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga, siis tänavu on ööbikuid, kägusid ja pääsukesi kohatud mitu korda vähem. Loodetavasti saame seda põhjendada kehvade ilmastikuoludega rändeteel ja nad jõuavad meile pärale lihtsalt suure hilinemisega. Aga see, kui kliimamuutused lükkavad taimede, putukate ja lindude fenoloogia omavahel paigast ära, ei too lindudele midagi head kaasa. 

Lähirändurite ja paigalindude elu läheb meil aga omasoodu. Varestel on pojad juba koorunud ning kohe-kohe asuvad poegi toitma ka kuldnokad, rästad ja varblased. Veel on puud raagus ja üpris lihtne on üles leida metsvintide ja hallrästaste pesi. Praeguseks on ka enamik pesakaste asustatud, nii et tasub nende asunikel nüüd silm peal hoida!

Meelis Uustal, Suvise aialinnupäeviku koordinaator
aed@eoy.ee

www.eoy.ee/aed