Linnulaul on juba ammu vaikinud, kuid pesitsushooaeg pole veel lõppenud. Osad suitsu- ja räästapääsukesed on asunud teist pesakonda üles kasvatama. Hiliseid kurnasid võib olla ka mõnel rohevindil, kanepilinnul ja musträstal, mis pikendab nende pesitsust poole augustini. Üle poole piiritajatest lahkusid meilt kuumalaine sabas, kuid paljudel on veel pojad pesas. 

Aias tegutsevad praegu noored lehe- ja põõsalinnud, kelle jälgimine ja määramine aitab päevi sisustada. Põnevaid linde võib nüüd kohata ka aia taga. Viljakoristus meelitab ligi röövlinde ja nii võib patrullimas näha roo- ja soo-loorkulle, hiireviusid ja konnakotkaid. Rannikul kostub aeda kindlasti tiirude kriiskeid ja kahlajate vilesid ja trillerdusi. Nende määramisel on suureks abiks xeno-canto.org andmebaas. 

Kätte on jõudnud juuni keskpaik – aeg, mil enamik meie linnuliike on hõivatud pesitsemisega. Aialindudest on vaid kuldnokad ja varesed jõudnud oma ainsa pesakonna üles kasvatada, samas kui paljud paigalinnud ja lähimaarändurid muretsevad juba teise pesakonna pärast. Isegi maikuus Aafrikast saabunud lindudel on pesad valmis ja ehk munadki sees, kuigi osad neist hilinesid tänavu märkimisväärselt. Esialgsetel andmetel saabusid näiteks suitsupääsukesed ligikaudu nädala võrra hiljem, kui aasta varem ja ööbikud isegi 10 päeva hiljem. 

Sel nädalavahetusel on õige aeg teha esimene suurem ringkäik aias: kel juba pojad pesas, kes alles ehitab või kes käitub kahtlaselt, aga päris sotti ei saa. Munad või pojad on pesas varajastel pesitsejatel: kuldnokk, hall- ja musträstas, kodu- ja põldvarblane, metsvint ja punarind, talvike ja rohevint. Asustatud pesapaiga reedab poegade vali sidin või siis vanalindude aktiivsed lennud pesa ja toitumiskohtade vahet. 

Eriti ideaalsed on need päevad kuldnokapesade kirja panemiseks. Praegu peaksid kõikjal üle Eesti kuldnokkadel pojad munast väljas olema, kuid väljalennuni on veel nädal-kaks-kolm aega. Vanalinnud käivad nüüd muudkui pesa vahet ja see on kindel viide kindlale pesitsusele, mis tuleks ka päevikusse märkida. 

Aprill üllatas meid tavatult soojade ilmadega, mis kiirendasid taimede arengut. Seda juhtub ikka päris harva, et toomingas puhkeb õide juba aprillis. Kuu lõpuks õitsesid mitmel pool ka kreegid, alõtsad ja kirsid, sõstardest, tikritest ja nurmenukkudest rääkimata. Aga nagu Eesti kevadele kombeks, ei avane õied üle Eesti ühtlaselt, vaid ikka on Lääne- ja Lõuna-Eesti teistest ees. Maikuu alguse külmad ööd ja päevad tõmbasid kevade tormilisele arengule korraks piduri peale.

Eelmise nädala pikalt kestnud soojad ilmad on Eestisse toonud arvukalt rändlinde, pannud õitsema sinililled ja siniliiliad ning meelitanud talvituskohast välja nii liblikad, kui kimalased.

Kevadisi loodusmärke jälgivad ja panevad suvisesse aialinnupäevikusse kirja 850 loodusvaatlejat poole tuhandes aias üle Eesti. Viie nädalaga on inimesed kirja pannud üle 11 000 vaatluse. Eriti aktiivsed on olnud viimased kümme päeva, mil osalejad sisestasid päevikutesse 4000 vaatlust.

Oma aialinnupäevikut peab ka Eesti Ornitoloogiaühing, kelle kontor asub Tartus Tähtveres. Veski 4 aias oleme märganud 26 liiki linde, sealhulgas tamme-kirjurähni, hiljuti lisandusid nimekirja ohakalind, punarind ja suurnokk-vint.

SUVINE AIALINNUPÄEVIK 2019

Kuues aialinnuvaatluste hooaeg on alanud!

Eelmisel aastal viiendat korda toimunud suvine aialinnupäevik oli igas mõttes rekordiline: 959 inimest tegid 549 aias kokku 28 509 vaatlust.

Sügiseste linnuvaatluspäevadega lõppes ka suviste aialinnupäevikute täitmine. Vaatlusandmetelt pilku üle libistades tundub, et osalejaid oli umbes sama palju kui varasematel aastatel, kuid vaatluskirjeid on tänavu vist senisest enam. Ja see on väga tore, et iga aastaga aina rohkem vaatlusi kirja pannakse! 

Palun kõigil aialinnuvaatlejatel oma veebipäevikud selle nädala jooksul üle vaadata. Millele tasuks tähelepanu pöörata, kirjutasin reedeses uudiskirjas. Uued, sel nädalal tehtud vaatlused enam arvesse ei lähe, kuid kõik vaatlused sobivad, mis on tehtud viimase 7 kuu jooksul ehk ajavahemikul 1. märtsist 7. oktoobrini. 

Eeloleval nädalavahetusel lõppeb suvise aialinnupäeviku tänavune hooaeg. Veel jõuab teha viimaseid jõupingutusi, et aianimestikku paar uut liiki juurde saada! Homme ja ülehomme toimuvad rahvusvahelised linnuvaatluspäevad Birdwatch, mis annavad kindlasti rohkem motivatsiooni aias silmi-kõrvu teritada. Muutlik ilm pakub ka neid hetki, kus väljas olla ei taha ja neid saab kasutada päeviku korda seadmiseks.

Niisiis, millele oma veebipäevikus tähelepanu pöörata?

Avaleht

Valgepõsk-lagled

Praegu kulmineerub metsvintide ränne ja kõikjal liigub ringi tihaste segasalku. Keskpäeval näeb lõunakaarde lendavaid röövlinde ja mere ääres käib tihe pardiliiklus. Kõige aktiivsem on ränne pimedal ajal ja hommikupoolikul. Öine ränne jääb kahjuks meie silmade eest varju, kuid õnneks tabavad kõrvad öörännet päris hästi. Ainus häda on see, et ega enamikul meist ei ole ju kommet õhtul kella 22 ajal aias passida. Kui aga veeta kas või veerand tundigi väljas, siis keda oleks kuulda?