Hallvares      Corvus corone cornix

Talvise ajaga võrreldes, kui meil tegutsesid ka arvukad põhjapoolt saabunud rändurid on meil pesitsevaid paare tänavu üle viiekümne tuhande.

Hallvaresed on päris tihedalt inimasustusega seotud ja olid ka nende pesad ja pesaehitajad enne puude lehtimist silmahakkavad just aprillikuu lõpupoole. Toimetamist oli näha nii linnparkides, haljasaladel, kalmistutel, aga ka uuselamute lähedusse jäänud üksikutel puudel, muidugi aedlinnades. Maal talude läheduses, kultuurmaastikel ja metsaveertes.

Pesad, mille asukoha valisid emaslinnud paiknevad mõne kõrgema puu oksaharude vahel, väliselt kogukas, ehitatud okstest ja raagudest, aga pehmema kraamiga vooderdatud.

Hallvarese pesa ( www.loodusemees.ee )

Juba maikuu alul võis leida hallvarestel täiskurna, kus neli kuni kuus, rohekat, tiheda pruuni kirjega muna. Haudevältus kestab või kestis kuni paarkümmend päeva, kuid mune haudub vaid emaslind, keda isaslind sel ajal ka toidab.

Varesepoeg tahab süüa ( www.loodusemees.ee )

Tänaseks on osadel hallvarestel pojad juba koorunud ja nende eest kannavad hoolt mõlemad vanalinnud. Juhul kui läheduses on mõnel varesepaaril pesitsemine ebaõnnestunud võib poegade toitmisele abiks tulla ka mõni „kasuvanem“.

Lennuvõimeliseks saavad varesepojad viie nädala möödudes, aga ka siis ei jäeta neid vanemliku hooleta: õpetatakse “varesekombeid“, kantseldatakse ja toidetakse.

Intelligentsete hallvareste perekondlikku suhtlust on juulikuises pargis päris põnev jälgida.