Rand-seahernes       Lathyrus japonicus

Kena, kaitsealune ja haruldane taim, keda vaasililleks korjata ei ole mõistlik ehk tegelikult on suisa keelatud.

Kasvukohtigi leidub vähe, peamiselt põhjarannikul ja meie suursaarte randades. Enamalt jaolt suisa liiva- ja kliburandade asukas.

Rand-seahernes (www.loodusemees.ee )

Üpris sageli võime mereranniku taimedel märgata sinakat kirmet ja sarnase kirmega on kaetud ka rand-seaherne kogu taim. Taime varred on lamanduvad ja võivad sirguda kuni kolmveerand meetri pikkusteks. Lehedki kahesugused: hernele omaselt köitraagudega elliptilisi lehekesi kolm kuni viis paari, aga abilehed on munajad.

Õrnukesed õied kobaras, nelja kuni seitsme kaupa, sellised roosakas lillad, mida võib veel augustikuus õitsemas kohata. Viljad pruunikates kaunades, mis Arne pildilgi kenasti näha, kuidas õitest viljad moodustuvad.

Peab ära mainima, et kirjeldatud taime kaitseks plaanitakse meil, Soome eeskuju järgides hakata nii loodusest, kui linnades tõrjuma kurdlehist kibuvitsa (esmakordselt toodi Rosa rugosa mäletamist mööda Tartu Botaanikaaeda 1825. aastal). Nüüdseks looduses metsistuv taim pidurdab juurtega randades liivade liikumist, on kena õitseja pakkudes nektarit arvukaile putukaile. Sügisel, peale esimesi öökülmasid saavad meilt läbirändavad linnud suurtest ja dekoratiivsetest tõrsikutest seemned kergelt kätte ehk kehakinnitust.   

Olen kümne aasta jooksul saanud jälgida mõlema taime rahumeelset kooseksisteerimist. Nimetatud kohas sai rand-seahernele saatuslikuks hoopis kõrge veeseisuga sügistorm. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka liivarandades toimuvat massilist inimeste poolset tallamist.