Meie karude arvukusest ja karujahi algusest

Postitas Looduskalender - N, 01.08.2019 - 12.12
Autorid

Keskkonnaameti andmete põhjal

Foto Arne Ader

Pruunkarud

Pruunkarud ( www.loodusemees.ee )

Sisu

 

Pruunkaru ehk karu      Ursus arctos

 

Milliseks siis hinnati meie karude populatsiooni suurust talvituma läinud isendite põhjal?

Hinnanguliselt läks talvituma seitsesada viiskümmend täiskasvanud ja noort isendit. Kaheksakümnel emaskarul tuli tegeleda poegade kasvatamisega. Erinevatel veel oletatavatel põhjustel on suurenenud keskmised pesakondade suurused kolme, nelja karupojani, aastatetaguse kahe karupoja asemel.

Keskkonnaameti suurkiskjate pikaajalise tegevuskavas on märgitud, et populatsiooni hea käekäigu korral peaks meie metsades sigima vähemalt kuuskümmend sama aastaste poegadega emaskaru. Seega võib öelda, et meie karupopulatsioon on heas seisus.

Tänasest algas karujahi hooaeg, kaardistatud on probleemseid isendeid, aga nendest olete kindlasti ajakirjanduse vahendusel teadlikud.

Millega peab karurikastes piirkondades arvestama, et nn „nuhtlusisendeid“ ei tekiks? Metsa alustele ei maksaks jätta ega viia toidujäätmeid sest toidulaud võib meelitada karusid otsima sarnast toitu inimasustuse lähedusest ja siis võib pahandusi juba ette aimata. Rändele viidud mesitarud peaksid metsaveertel olema elektrikarjustega piiratud.

Meie karud saavad oma elukskonnas, looduses suurepäraselt hakkama: looduslikku toitu on piisavalt, samuti sõralistest saakloomi ja nii pole inimpelglikul karul ju põhjustki  tiheasustus aladele ilmuda, kuigi noored iseseisvat elu alustanud isendid vahel uudishimutsemas käivad. Taimset toitu on tänavu looduses piisavalt see moodustab umbes poole karude toidusedelist suvisel ajal: mahlased ja puitumata rohttaimed sest taimekasv on tänavu olnud vägev, lageraielankidel vaarikad, mustikametsades, kus kevadel õitsemise aegu külm liiga ei teinud leidub mustikaid päris kenasti… Kõik eelnev viitab, et karudel pole metsast välja vaja tulla.

Tänasest algas varitsus- või hiilimisjaht karudele, mis kestab oktoobrikuu lõpuni. Poegadega emakaru küttimine on rangelt keelatud.

Pruunkarud puhul on tegu kaitsealuse liigiga nii Euroopas, kui Eestis. Küttida lubatakse ainult kiskjakahjustuste ennetamise vältimise eesmärgil ja teaduslikult põhjendatud arvukuse reguleerimiseks. Maakondlike küttimiskvootide määramise aluseks on arvukuse üldised näitajad ja kahjustuste esinemise sagedus. Kokku on esimese osa küttimismaht Eestis kuuskümmend kolm isendit. Ülejäänud osa küttimismahust ehk kuue isendi puhul eraldatakse jahiload jooksvalt suunates need kahjustuspiirkondadesse.

Teadmiseks, et karude küttimise esialgsed kvoodid on maakonniti järgmised:
• Harju maakond – 4;
• Hiiu maakond – 0;
• Ida-Viru maakond – 10;
• Jõgeva maakond – 9;
• Järva maakond – 6;
• Lääne maakond – 0;
• Lääne-Viru maakond – 9;
• Põlva maakond – 3;
• Pärnu maakond – 4;
• Rapla maakond – 5;
• Saare maakond – 0;
• Tartu maakond – 8;
• Viljandi maakond – 4;
• Valga maakond – 1;
• Võru maakond – 0.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.