Vaatame Eesti loodusrekordeid - I osa

Postitas Looduskalender - E, 02.09.2019 - 10.10
Autorid

Marek Vahula

Image
pilt
Sisu

Vaatame Eesti loodusrekordeid.

Aasta 2013 Postimehe Arteri jõulunumbris esitlesin 25 loodusrekordit, seda artiklis „Rekordid otse loodusest“. Aasta 2014 kevadeks oli sellest välja kasvanud idee, et hakata koguma üldse Eesti loodusrekordeid ja hakkasingi siis ka pihta. Nüüd on nad kõik koos ja kokku sadade kaupa. Selles rubriigis saab neist nüüd lugeda.

Alustuseks autori päevamatka rekord.

1992 aasta jürikuus, täpsemalt kuu lõpus, matkab Marek Vahula Pühajõe suudme lähedalt varahommikul, õhtusesse Kunda bussijaama. Kokku tegi see päevamatkaks 42 kilomeetrit, seda koos suure-suure ja raske helesinise  seljakotiga. Matk kulges peamiselt mööda klindiserva. Alustasin kell 5.45 ja kell 20.20 olin Kunda bussijaamas. Viimane buss väljus väikelinnast kusjuures kell 20.30. Seljas oli 22 kilone täisvarustusega neoonsinine „Jermak“ seljakott. Kõik soosis head minekut, ei olnud tuuline ega vihmane ega liiga soe või külm samuti mitte. On loomulikult üks omapärane matkarekord.

Fotod Arne Ader

 

Hiireviu poeg pesa äärel

Hiireviu poeg pesa äärel ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 2. Vanim hiireviu pesa.

12. jaanikuul 1982 aastal rõngastab Avo Mumm Neeruti Maastikukaitsealal Patermäel ühes viupesas kaks viupoega. Sama pesa leiab 25. märtsil 1984 aastal Marek Vahula. Tegu on vanima viude poolt asustatud hiireviu pesaga üldse Eestis  ja ta sai 2019 aasta kevadel juba 37 aastaseks. Pesa on jätkuvalt heas seisukorras ja viude poolt kasutusel tänapäevani, kuigi mitte igal aastal. On ka vaheaastaid, kus pesa vaid „hoitakse“, aga viulapsi pesas ei ole. Pesa asub kases ja 16 meetri kõrgusel.  Tuule tiibadesse on 37 aasta jooksul saanud seal 41 noort hiireviud. Tavaliselt püsib üks viupesa puus 5-10 aastat.

Hallhaigur

Hallhaigur ( www.loodusemees.ee )

Nr. 3. Haigrute jahirekord.

1980 aastate keskel ja 1990 aastate alguses käisid Põhja-Eesti Kadrina valla Vandu hallhaigrukoloonia haigrud saagijahil kuni Eru laheni põhjarannikul. Linnulennult on sinna otseteed 37 kilomeetrit. Tavaliselt on haigrute lennuraadius  pesitsuskolooniast kuni 20 kilomeetrit. Seega, ületasid Vandu koloonia haigrud tavalise lennuraadiuse pea kaks korda. Eru laht on haigrutele kalastamiseks väga sobiv ja samal ajal käisid sinna kalale ka Hara koloonia haigrud. Viimane on siis koloonia Eru lahest lääne suunas, ca. 10 kilomeetrit. See näitab ise, et Eru laht põhjarannikul on üks väga mega toitumispaik haigrutele.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.