Vaatame Eesti loodusrekordeid

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XVI osa

Postitas Looduskalender - R, 06.12.2019 - 12.12

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Seapilli järv. Paunküla veehoidla

Seapilli järv. Paunküla veehoidla ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 61.  Suurim paisjärv sisemaal – Paunküla veehoidla.

Asub Harjumaal Kose vallas. Veehoidla rajati 1960 aastal Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu küla vahele: pindalaks 415,8 hektarit ja koos saartega 447,2 hektarit. Veehoidlal asub kümme saart, kus elab palju rästikuid. Rajatis oli mõeldudTallinna linna veega varustamiseks kuival aastaajal.

Vaata asukohta kaardilt: LINK

 

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XIV osa

Postitas Looduskalender - R, 22.11.2019 - 09.09

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Neeruti mõisa allee. Foto VikipeediA

Rekord nr. 55. Unikaalne Neeruti mõisa allee.

Neeruti mõisa vahtra allee on mõlemalt poolt kaherealine, mis on ise unikaalne nähtus. Allee rajati juba mõisnike ajastul.

Joaveski juga. Loobu jõgi, Lahemaa

Joaveski juga. Loobu jõgi, Lahemaa ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 56. Unikaalne Joaveski joastik.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XIII osa

Postitas Looduskalender - R, 15.11.2019 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja SA Virumaa Muuseumid

Laiuse voor. Vooremaa

Laiuse voor. Vooremaa ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 52. Laiuse voor.

Eesti kõrgeim ja suurim voor asub Vooremaa voorestiku põhjaosas kuue kilomeetri kaugusel Jõgeva linnast. Merepinnast 145,4 meetrit kõrgemal. Voor ise on järsu lääne ja lauge idanõlvaga, umbes kümme kilomeetrit pikk ja kaks kilomeetrit lai.

Roela metskonna töötajad 1930ndate algul. Keskel metsaülem Karl Ahrens, kes on tuntud ka Hiiumaale Luidja lepiku rajajana. Lepik istutati XX sajandi alguses tuiskliivade kinnistamiseks

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XII osa

Postitas Looduskalender - R, 08.11.2019 - 09.09

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Vaade Palmse mõisast Ilumäe poole. Autor Anne Kaldam, 23.09.2010

Rekord nr. 49. Pikim Allee. (Palmse-Ilumäe).

Eesti pikim allee on Palmse mõisa juurest Ilumäe kabeli juurde viiv allee. Seda kogupikkusega 4,2 kilomeetrit. Allee istutati juba Palmse mõisnike, Pahlenite ajastul.

 

Paekalju. Ontika

Paekalju. Ontika ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 50. Kõrgeim klindiserv.

Põhja-Eesti paekallas saavutab suurima kõrguse Ontikal - 56 meetrit.

 

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XI osa

Postitas Looduskalender - R, 01.11.2019 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Arne Ader

Hahk pesal

Hahk pesal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 46. Eesti põhjapoolseim linnupesa on Pärispea poolsaare Purekkari neemel leitud hahapesa.

Eesti mandriosa kõige põhjapoolseima linnupesa avastas 1992 aasta kevad-suvel Marek Vahula ja selleks oli Purekkari neemel kibuvitsa põõsas asuv hahapesa.

Assamalla karstiluht suurvee ajal - maikuus 2010.

Assamalla karstiluht suurvee ajal - maikuus 2010. Foto VikipeediA

Rekord nr. 47. Suurim (Assamalla) karstijärv.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - X osa

Postitas Looduskalender - R, 25.10.2019 - 09.09

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Väike-konnakotkas

Väike-konnakotkas ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 28. Põhjapoolseim konnakotka pesa. 

Eesti kõige põhjapoolseim väike-konnakotka pesa asub Joaveski külast mõned kilomeetrid põhja pool. 

Rekord nr. 29. Suurim salu. Neeruti punase tamme salu.

Rekord nr. 29. Suurim salu. Neeruti punase tamme salu.

Eesti suurim punase tamme salu, umbkaudu 300 puuline asub Neeruti maastikukaitsealal. Selle istutas sinna 1918 aasta lehekuus Neeruti mõisa viimane parun.

Punase tamme (Quercus rubra) leht.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - IX osa

Postitas Looduskalender - R, 18.10.2019 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Tammispea suurkivid

Tammispea suurkivid ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 25. Kõige mitmekesisem – Lahemaa Rahvuspark.

Looduslikult ja ka kultuuriliselt on Eesti kõige mitmekesisem piirkond Lahemaa. Seal kohtuvad neli erinevat maastikku: Lahemaa, Kõrvemaa, Kirde-Eesti paelava ja Loode-Eesti paelava.

Vana-Jüri rahnud. Käsmu

Vana-Jüri rahnud. Käsmu ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 26. Käsmu kivikülv.

Eesti suurim kivikülv on 400 hektari suurune ja asub Käsmu poolsaare põhjaosas, Käsmu küla piires.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - VIII osa

Postitas Looduskalender - R, 11.10.2019 - 12.12

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Oos Kõrvemaal

Oos Kõrvemaal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 22. Pikimad oosid.

Eesti pikimad oosid leiab Neeruti-Porkuni oosistikust. Kokku ligikaudu 14 kilomeetrit. Algavad nad siis Neeruti maastikukaitseala põhjaosast, Sõmeru-Pärnu maanteelt ja lõppevad Porkuni maastikukaitsealal, Porkuni lähistel. Tegu on pikimate Eesti oosidega.

 

Kaljukotka poeg pesal

Kaljukotka poeg pesal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 23. Vanim kotkapesa on ca 75 aastat puus püsinud Sirtsi soo kaljukotka pesa.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.