Vaatame Eesti loodusrekordeid

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXIX osa

Postitas Looduskalender - R, 15.10.2021 - 09.09

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Pärn

Pärn ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 350    Kõrgeim harilik pärn

 

Harilik pärn ehk lõhmus või niinepuu      Tilia cordata

 

Meil tavaline harilik pärn pürib meelsasti kõrgustesse.

Meie kõrgeim pärn on 37,5 meetrine ja kasvab Valgamaal Sangaste lossi parkmetsas.

 

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXVIII osa

Postitas Looduskalender - R, 08.10.2021 - 09.09

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Foto Jaan Künnap, VikipeediA

Rekord nr. 347    Kõrgeim harilik mänd

 

Harilik mänd ehk pedajas        Pinus sylvestris

 

Meie levinuim okaspuu kasvab metsades tavaliselt kuni 40 meetri kõrguseks. Mändide iga sõltub kasvutingimustest ja küündib Eestis kuni 400 aastani.

Maailma kõrgeim harilik mänd 46,6 meetrit kasvab Põlvamaal Ootsipalus. Puu kõrgust mõõdeti täpismeetodil 2017. aastal.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXVII osa

Postitas Looduskalender - R, 01.10.2021 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, VikipeediA ja Henrik Relve

Türnpuu

Türnpuu ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 344    Jämedaim harilik türnpuu

 

Harilik türnpuu        Rhamnus cathartica

 

Eestis kasvab tavaliselt harilik türnpuu, kas kõrge põõsana või harvemini madala puuna, kuid puuna kasvades võib tema tüvi olla üpriski jäme.

Rekordpuu tüve ümbermõõt on 130 sentimeetrit (mõõdetud 0,8 meetri kõrguselt). Puu kasvab Tallinnas Neitsitorni esisel bastionil. Hendrik Relve mõõtis puud 2000. aastal.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXVX osa

Postitas Looduskalender - R, 24.09.2021 - 10.10

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader 

Toomingas

Toomingas ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 341    Jämedaim harilik toomingas

 

Harilik toomingas       Prunus padus

 

Meil pärismaine harilik toomingas on levinud üle Eesti, kuid ei ole sealjuures väga arvukas. Eestis leidub suuri toomingaid enamasti just tihti vanades taluõuedes. Jämedaimate puude tüve ümbermõõt ulatub üle kahe meetri.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXVIII osa

Postitas Looduskalender - R, 10.09.2021 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Sagadi mõisa park. Pildistas Ivar Leidus

Rekord nr. 343        Meie jämedam sanglepp

 

Harilik sanglepp ehk must lepp       Alnus gutinosa

 

Niiskete metsade, jõeservade, puisniitude ja madalsoode asukas, kes just seal hästi hakkama saab moodustades 3% meie puistute pindalast. Jämedaks must lepp just sageli ei kasva, kas jõuab kohale metsamehe saag või mõni seenhaigus. 

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXVII osa

Postitas Looduskalender - R, 03.09.2021 - 08.08

 Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Puurmani vana mändi kutsutakse Jaani-Hansu männiks

Rekord nr. 340    Jämedaimad harilikud männid

 

Harilik mänd ehk pedajas       Pinus sylvestris

 

Harilik mänd on meie levinuim ja ühtlasi ainus meil looduslikult kasvav männilik. Kasvukoha suhtes äärmiselt vähenõudlik.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXVI osa

Postitas Looduskalender - R, 27.08.2021 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Sargvere mõisa suur saar

Rekord nr. 337      Jämedaim harilik saar

 

Harilik saar        Fraxinus excelsior

 

Väärtusliku puiduga saar kasvab küll aeglaselt, kuid sellele vaatamata võib kasvada vägagi jämedaks.

Järvamaa, Paide, Sargvere mõisa pargis kasvab Sargvere saar. Mõõtis Hendrik Relve, 1998. aastal ja siis oli tüve ümbermõõduks 631 sentimeetrit ja seda rinna ehk 1,3 meetri kõrguselt.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXV osa

Postitas Looduskalender - R, 20.08.2021 - 09.09

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Maarja Nõmm

Tamme-Lauri tamm

Tamme-Lauri tamm ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 334       Meie jämedaima tüvega tammepuu

 

Harilik tamm        Quercus robur 

 

Tamme-Lauri tamm kasvab Võrumaal, Urvastes, Tamme-Lauri talu maadel. Puuhiiglase ümbermõõduks 1,3 meetri kõrguselt maapinnast on 821 sentimeetrit (mõõtis Hendrik Relve 1999. aastal).

Eestimaa looduslikud pühapaigad: LINK

 

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXIV osa

Postitas Looduskalender - R, 13.08.2021 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Purtse jõe kalatrepp, www.kalale.ee

Rekord nr. 332       Meie kalatrepid

Pikim kalatrepp asub  Purtse jõel, Sillaoru hüdroelektrijaama  juures.

Pääsust läbi lastava vooluhulga poolest on suurim Pirita jõel olev Vaskjala kalapääs.

Kalatreppide arv on Eestis tõusma hakanud ja neid on juurde rajatud.

Ülevaade Eesti kalapääsudest: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.