Hundiuurijad ja loomakasvatajad ühel nõul!

Postitas Aasta Loom - L, 21.09.2019 - 09.00
Avapilt
Sisu

Karjavalve koer Lembo oma hoolealustega. Foto: Mats Meriste

 

Hundiuurijatel, loomakasvatajatel, jahimeestel, kultuuripäranditundjatel ja looduskaitsjatel rahvuslooma töögrupist sõnastasid koos loomsete jäätmete käitlemise soovitused (vaata allpool). Nimelt on pahatihti loomakasvatajatele teadmata faktid, miks ei tohi loomseid jäätmed hoida lahtiselt kodu juures ja mis sellest sõltub. Nüüdsest on soovitused kättesaadavad nii Eesti Lamba-ja Kitsekasvatajate liidu kui rahvuslooma kodulehel.

 

Eestis märgistatud noorte huntide käitumise jälginud hundiuurija Marko Kübarsepp või kinnitada. et osa kiskjaid käib süstemaatiliselt toitumas lautade taga olevatest jäätmetest. Nimelt leiavad hundid lahtised jäätmed hõlpsasti üles ja harjutavad end nii inimese elupaigaga kui kodulooma maitsega.

Tuleb muidugi lisada, et sarnaselt mõjuvad kiskjatele ka metsloomade söötmiskohad, kuhu viiakse kariloomade korjuseid või tapajäätmeid. Ka need on kiskjate maitsega harjutamisel omaette probleemiks. Siiski käesolev soovituste kogum keskendub loomakasvatajale.

Ehkki 100-protsendilist garantiid kiskja eemalhoidimiseks ei anna ükski ennetusmeede, on võimalik riski oluliselt vähendada läbi komplekse kaitse: läbi hundikindlate aedade ehitamise, karjakoerte rakendamise kui ka loomsete jäätmete isoleerimise. Riik kompenseerib kaitseabinõude rakendamist.

Teadmiseks: Eesti loomakasvatuses peetakse ligi 100 000 lammast ning hunt murrab neist 0,6-1,1 protsenti. Viimastel aastatel pole see number muutunud ehk hundid murravad suurusjärgus 1100 lammast aastas. Eesmärk on seda numbrit aga tublisti vähendada!

 

Soovitused loomsete jäätmete käitlemiseks loomakasvatusettevõttes

Jäätmete isoleerimine on oluline: korjuste tõttu harjuvad kiskjad ja röövlinnud toituma majapidamiste ja farmide lähedal


1. Kiskja harjub kariloomadest toituma, kui ta omab vaba juurdepääsu loomsetele jäätmetele. Ehkki esmatähtis on ehitada kiskjatõrje aed, mis kariloomad vabast loodusest eraldaks, on sama tähtis hoida laudaelu juures tekkivad loomsed jäätmed suletult.

2. Kariloom on kiskjale lihtne ja turvaline saakloom võrreldes metsloomadega. Sel põhjusel võib saada kariloomadest kiskjate eelistatud saakloom, sest kiskja võtab sealt, kust on lihtsam. Mida rohkem pakutakse, seda kiiremini harjutakse kergema saagiga.

3. Eestis märgistatud noorte huntide käitumise jälgimisest võib järeldada, kuidas osa kiskjaid käib süstemaatiliselt toitumas lautade taga olevatest jäätmetest. Sedamoodi õpivad kiskjad kariloomade liha sööma. Sarnaselt toimivad ka metsloomade söötmiskohad, kuhu viiakse kariloomade korjuseid või tapajäätmeid. Huntidel võib kujuneda saaklooma (lamba) eelistus, kuna eriti lammastel on kiskjakaitse mehhanism madalaks taandunud.

4. Loomsete jäätmete käitlemine on Eestis küllaltki hästi korraldatud. Vahel tuleb jäätmeautot siiski päevi oodata, seniks peaks korjused ja loomsed jäätmed isoleerima. Sobiv on näiteks kasutada kinnist konteinerit või ulukite, sealhulgas ka raipetoiduliste lindude, sisenemist välistavat aedikut. Praktikas on hästi töötanud kombinatsioon koormakattest ja elektrikarjusest.

5. Karilooma peaks vaatama kiskja pilgu läbi! Kui loomult kerge saak muuta kiskjale raskesti kättesaadavaks, siis ei teki tal saaklooma eelistust kariloomade suhtes.

 

Rahvuslooma töögrupp

OLEREX TOETAB
RAHVUSLOOMA KODULEHTE.


Olerex logo

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.