Osale käo peremeesliikide uuringus ja saa üleeuroopalise teadusuuringu kaasautoriks

Postitas Looduskalender - K, 06.05.2020 - 10.10
Sisu

 Linnuvaatleja kutsub panustama rahvusvahelisse teadusuuringusse ning edastama andmeid kägude pesitustest Eestis aastatel 2009–2019. Nende andmete abil saame rohkem teada kägude arvukuse kahanemisest ning käo ja tema peremeesliikide vaheliste suhete muutumisest kliimamuutuste võtmes.

Käomuna karmiinleevikese pesas.

Käomuna karmiinleevikese pesas. / Foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee

Viimaste aastakümnete jooksul on kevadised temperatuurid Euroopas tõusnud kohati kuni 1,5 ºC. Kevade varasem saabumine võib muuta nii rände ja sigimisperioodi algust kui ka liikidevahelisi suhteid. Samas on teineteisega koos evolutsioneerudes kujunenud pesaparasiidi ja peremehe suhteid vähe uuritud. Teada on vaid, et kui kaugrändurite saabumine ei ole nii palju muutunud, siis lühirändurid on hakanud pesitsusaladele saabuma senisest oluliselt varem (Saino jt 2009). See aga võib mõjutada pesaparasiidi ja peremehe vastastikkuseid suhteid ning näiteks käod on hakanud üha enam munema hulgu- ja lühirändurite asemel kaugrändurite pesadesse (Møller jt 2011).

Ligikaudu kümme aastat tagasi, 2010. aastal uuriti käo peremeesliikide kasutamise muutust seoses kevadise temperatuuri tõusuga, kuid senised andmed vajaks aga uuendamist – kevadised temperatuurid jätkuvalt tõusevad ning kägude arvukus kahaneb.

Kägu jälgib ümbruses toimuvat, et sobilikul hetkel võõrasse pessa muna poetada.

Kägu jälgib ümbruses toimuvat, et sobilikul hetkel võõrasse pessa muna poetada. / Foto: Jargal Lamjav, Flickr.com

Kui sul on perioodist 2009–2019 käo pesitsusvaatlusi (näiteks fotosid käopojast ja teda toitvatest vanematest), siis palun anna sellest teada. Iga vaatluskirje peab sisaldama järgmist teavet:

  • peremeesliik (poja söötmine või kaitsmine);
  • kas nähtud on käomunaga pesa või poega (pesas või pesast väljas) või kas on teada käomuna pesast välja heitmine;
  • asukoht (koht ja võimalusel koordinaadid);
  • aeg (kuupäev ja aasta).

Kuna vabatahtlike abita ei ole sellise andmestiku kogumine võimalik, saab vaatluste edastaja üleeuroopalise uuringu kaasautoriks.

Eestis tehtud vaatlused kogub kokku Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog ja Linnuvaatleja teadusuudiste toimetaja Marko Mägi

marko.magi@ut.ee 

 

Vaatlusi oodatakse 31. maini.

Iga vaatlus on oluline!

Kirjandus:

Møller AP, et al (2011). Rapid change in host use of the common cuckoo Cuculus canorus linked to climate change. Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences 278: 733-738. https://doi.org/10.1098/rspb.2010.1592

Saino N, et al (2009). Climate change effects on migration phenology may mismatch brood parasitic cuckoos and their hosts. Biology Letters 5: 539-541. https://doi.org/10.1098/rsbl.2009.0312

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.