Linnulauluraadio otse

 

Linnulauluraadio
Klõpsa pildil! Koostööpartnerid: ElisaProekspert

Ilm Võrus

 

Linnulaulu äpp "Siuts"

 
Siuts

Siuts on vahend lindude ja linnuhäälitsuste tundmaõppimiseks. Siutsu abil saad:

  • salvestada linnulaulu
  • määrata kuuldavaid linde

Selleks pakub Siuts 5 kõige tõenäolisemat linnuliiki.

Äpp on saadaval IOS-i seadmetele

Linnulauluraadio: kes laulavad?

Postitas Looduskalender - P, 10.05.2020 - 00.04
Autorid

Tutvustavad tekstid koostas Margus Ots
Fotod Arne Ader (www.loodusemees.ee)
Helisalvestused: Veljo Runnel või Xeno-canto

Sisu

 

VÄRVULISED



Rasvatihane

Rasvatihane

Rasvatihane        Parus major

Rasvatihane on Eesti kõige suurem tihane, keda kohtab peaaegu kõikjal - nii metsas, pargis kui ka aias. Vaid okasmetsas kohtab neid harvem, kuna seal on vähe pesa ehitamiseks sobivaid õõnsusi. Rasvatihane teeb pesa meelsasti ka pesakasti.

Rasvatihase laulu võib kuulda alates kevadtalvest, sulailmadega aga juba jaanuaris või isegi detsembris. Rasvatihasel on teada üle 40 erineva häälitsuse. Mida mitmekesisemalt ja kõlavamalt isaslind laulab, seda edukam ta paarilise valikul on.

Rasvatihane laulab varahommikul hämarast kuni õhtuse päikseloojanguni. 

Rasvatihase laul:

Audio file
Salvestanud Veljo Runnel

Rasvatihase häälitsused:

Audio file
Salvestanud Veljo Runnel

 

Audio file
Salvestanud Veljo Runnel

Lisalugemist rasvatihase kohta: Eesti Ornitoloogiaühing, aasta lind 2016.

 

Sinitihane

Sinitihane

Sinitihane      Parus caeruleus 

Sinitihane hakkab oma sinise pealae ning siniste tiiva- ja sabasulgedega teiste lindude seast kohe silma. Kui lähed loodusesse sinitihast otsima, kohtad teda leht- ja segametsades, parkides ning aedades. Pesa ehitab sinitihane peamiselt lehtpuu õõnsusse või pesakasti. Nii nagu rasvatihane, laulab ka sinitihane juba varakevadel varahommikust hämaras kuni õhtuse päikseloojanguni.  

Sinitihased on teistest tihastest riiakamad ja peletavad eemale ka endast suurema rasvatihase. Samuti on nad sarnaselt teistele tihaslastele ka väga õppimisvõimelised. Näiteks õppisid sinitihased 1950. aastatel Suurbritannias, et ukse taha toodud piimapudelitel fooliumist korki katki nokkides saab kätte piimale kogunenud koore ning peagi oli see toitumisviis laialt levinud kogu Suurbritannias ja ka rasvatihaste seas.

Sinitihase laul:

Audio file
Heli: Veljo Runnel

 Sinitihase häälitsused:

Audio file
Audio file
Heli: Veljo Runnel

Lisalugemist sinitihase kohta: https://eoy.ee/rasvatihane/tihased/sinitihane.

 

Musttihane

Musttihane 

Musttihane      Parus ater

Musttihane on Eesti tihastest väikseim ja näeb välja nagu väike värvitu rasvatihane. Looduses kuuled musttihase rütmilist laulu peamiselt kuusikutes ja kuuse-segametsades, Eesti saartel ka männikutes ja männi-segametsades. 

Pesa ehitab musttihane puuõõnsusse, aga ka - tõepoolest! - puujuurte vahele või pehkinud kännu sisse. Musttihase toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, aga ka okaspuude seemned.

Musttihase laul:

Audio file
Heli: Veljo Runnel

Musttihase häälitsused:


Lisalugemist musttihase kohta: https://eoy.ee/rasvatihane/tihased/musttihane.

 

Tutt-tihane.

Tutt-tihane

Tutt-tihane     Parus cristatus

Tutt-tihane on männimetsade liik, keda väljaspool metsaalasid kohtab suhteliselt harva. Samuti ei kohta tutt-tihast Eestis mitte ühelgi saarel. Puude latvades tegutseva tutt-tihase tuvastab enamasti kuristava kütsehüüu järgi.

Tutt-tihane on meie tihastest kõige paiksem - ta püsib pesitsusterritooriumi ümbruses ka talvel. Samuti on ta tihastest varaseim pesitseja – aprilli keskel, kui teised tihased alles pesa ehitavad, haub tema juba mune.

Tutt-tihase laul:

Tutt-tihase häälitsused:


Lisalugemist tutt-tihase kohta: https://eoy.ee/rasvatihane/tihased/tutt-tihane.

 

Kuldnokk

Kuldnokad

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Metalse läike, kollakasvalgete tähnide ning rohekas-violetse helgiga sulestikus kuldnokk on kindlasti üks koduaia meisterlikum solist, kes saabub mõnel aastal Eestisse juba veebruaris ning võib lahkuda alles novembris. 

Kõlavaimat ja mitmekesiseimat laulu, milles kuldnokk imiteerib ning jäljendab ümbritsevaid helisid (näiteks koera haukumist, niutsumist, klõpse ja prakse, teisi linnuliike jms) kuuleb aprillis, mil pesitsuseks sobiva pesakasti välja valinud isaslind on jäänud lähedusse kõlava häälega paarilist peibutama. 

Kui pesitsusperiood on möödas (alates juunist), kogunevad kuldnokad suurtesse, sageli mitmekümnest tuhandest isendist koosnevatesse parvedesse ööbima; ööbimiskoht on neil sealjuures aastast aastasse sama (näiteks roostik). Kui mõni kuldnokk on jäänud Eestisse talvitama, kohtab teda toiduotsingul näiteks prügilates. 

Kuldnoka laul:

 

Põldlõoke

Põldlõoke

Põldlõoke      Alauda arvensis

Põldlõoke on kõige esimene kevadekuulutaja. Soojadel talvedel saabuvad esimesed põldlõokesed Lääne-Euroopas asuvatelt talvitusaladelt Eestisse tagasi juba veebruaris. Ehkki põldlõoke pesitseb avamaastikul, kuuleb tema hoogsat lõõritamist kevadrände ajal ka metsade ja linnade kohal.

Põldlõoke laulab varakevadest südasuveni terve päev koidust hämarikuni kõrgel õhus enamasti värelevalt paigal lennates. Pesitsusajal sulanduvad põldlõokeste lõõritamised ühtseks kontserdiks ning raske on eristada, et kas heinamaa kohal laulab kaks, kolm, neli või palju rohkem lõokesi.

Põldlõokese laul:

 

Puukoristaja

Puukoristaja

Puukoristaja       Sitta europaea

Puukoristaja on Eestis elavatest värvulistest kõige osavam puudel ronija ning ainsa linnuna suudab ta mööda puutüve liikuda ka pea alaspidi, sealjuures – erinevalt rähnidest ja porrist – ronides sabale toetamata. Puukoristaja on ka üks vähestest lindudest, kelle puhul on kindlaks tehtud n-ö tööriista kasutamine: (https://www.linnuvaatleja.ee/teadusuudised/puukoristaja-veel-ueks-toeoeriista-kasutav-linnuliik).

Eestis on puukoristaja leht- ja segametsade ning parkide lind, kes mandril on tavaline, saartel aga väga haruldane. Puukoristaja teeb pesa puuõõnde ning mõnikord ka pesakasti, kohendades puuõõnsuse või pesakasti ava oma äranägemise järgi savi või pori abil väiksemaks: (https://www.linnuvaatleja.ee/uudised/mueuersepp-puukoristaja). 

Puukoristaja on häälekas lind, kelle kludistamist võib alates varakevadest kõikjal kuulda. Just häälitsuste järgi on tema üheks rahvapäraseks nimetuseks saanud puuklutt.

Puukoristaja häälitsused:

 

Musträstas

Musträstas

Musträstas       Turdus merula

Musträstas on metsades, parkides ja aedades üldlevinud ning tavaline pesitseja. Pesa teeb musträstas samblast, väikestest oksaraagudest, kuivadest lehtedest ja kõrtest ning savist enamasti tiheda kuuse okste vahele, kuid ka näiteks puutüükale, puuriita, müüriavasse või isegi aknalauale.

Viimaste aastate soojadel talvedel kohtab musträstaid Eestis arvukalt ka talvekuudel, kuid valdav enamus lendab talveks siiski Lääne-Euroopasse. Kevadel saabuvad musträstad Eestisse tagasi märtsis–aprillis, kuid Eestis talvitavate musträstaste laulu võib kuulda juba veebruaris. 

Musträstas on hommikul üks varasemaid lauljaid – tema kõlavat viledest koosnevat laulu kuuleb juba pimedas vähemalt tund enne päikesetõusu, linnades aga võib nende laulu kuulda lausa öö läbi.

Musträsta laul:

Musträsta häälitsused:

 

Rohevint

Rohevint

Rohevint       Chloris chloris

Eestis on rohevint laialt levinud ja tavaline kultuurmaastike pesitseja, kes eelistab parke, suuri aedu, hõredaid metsatukki, kuusehekke ning metsaservi. Septembris–oktoobris rändab osa rohevintidest talveks Kesk- ja Lõuna-Euroopasse, osa jääb Eestisse ning rikkalikemate toidumajade juures võib näha kümneid ja isegi sadu linde.

Toidumajadel võib mõnikord näha loiu olemisega rohevinte, kelle suled on puhevil ja nokast eritub ila – sellisel juhul võib lind olla nakatunud ainurakse parasiidiga Trichomonas gallinae, kes on levinud just eelkõige vintlaste seas. Nakatunud linnud ei suuda toitu neelata ja hukkuvad. Kui toidumaja juures on olnud mõni nakatumiskahtlusega lind, tuleks toidumaja regulaarselt puhastada (näiteks kuuma veega pesta), sest kokkupuutel haige linnu eritistega võivad haigestuda ka teised linnud.  

Rohevindid on väga häälekad, nende laulu võib kuulda juba alates varakevadest. Pesitsusajal valib isaslind laulmiseks mõne kõrge koha, näiteks puuladva. 

Rohevindi laul:

Rohevindi häälitsused:

 

Metsvint

Metsvint 

Metsvint       Fringilla coelebs

Metsvint on Eesti kõige arvukam linnuliik, keda pesitseb meie aedades, parkides ja metsades umbes 2 miljonit paari. Metsvindid saabuvad Lääne-Euroopa talvitusaladelt märtsis - aprillis ning sügisel on aktiivsem ränne septembris - oktoobris. Sügisrändel võib massrände päevadel parimates vaatluskohtades (näiteks Sõrve säär, Kabli) sadu tuhandeid metsvinte kohata. Vähesel arvul metsvinte jääb Eestisse ka talvitama.

Metsvindi kõlav laul kostab kaugele. Tema “siit siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk” on üks tuntumaid linnulaule. 

Metsvindi laul ja häälitsused:

Audio file
Heli: Veljo Runnel
Audio file
Heli: Veljo Runnel

 

Talvike   

Talvike

Talvike       Emberiza citrinella   

Ehkki osa talvikestest rändab talveks lõuna poole, on see linnuliik Eestis kohal aastaringselt ja tema laulu “siit-siit-siit-siit saab Rii-ga” võib alates varakevadest kõikjal kuulda.

Talvike pesitseb ava-kultuurmaastikul ja servapuistutes: näiteks põõsastikes, teepervedel, puisniitudel, kadastikes, parkides, raiesmikel. Talvikese toiduks on seemned, pesitsusajal toitub ta ka putukatest. Intensiivse põllumajanduse tõttu on talvikese arvukus viimastel kümnenditel langenud.

Pesa teeb talvike maapinnale põõsa varju või madalale okaspuule. Talvike pesitseb Eestis suve jooksul kaks korda.

Talvikese laul:

Audio file
Heli: Veljo Runnel

Talvikese häälitsused:

 

Salutihane

Salutihane 

Salutihane       Parus palustris

Salutihast sarnase sulestikuga põhjatihasest ei ole lihtne eristada. Mõlemad liigid on musta pealae, pruunika ülapoole ja valge alapoolega, kuid salutihase ülapool on pruunima ja ühtlasema tooniga ning must kurgulaik on väiksem. Palju lihtsam on salu- ja põhjatihast eristada häälitsuste järgi.

Eestis on salutihane üldlevinud ja tavaline leht- ja segametsades, parkides ning aedades pesitseja. Pesa teeb salutihane puuõõnde, kuid aeg-ajalt ka pesakasti. Eesti asub salutihase levila põhjapiiril ning kuna ta on paigalind, kes suuremaid rändeid ette ei võta, satub ta teisele poole Soome lahte väga harva. 

Salutihasel on kombeks soetada mustadeks päevadeks talvevarusid. Varude asukohta peavad nad meeles tänu hästiarenenud hipokampusele ehk ajukoore osale, mis aitab asju meelde jätta. Võrreldes rasvatihasega on salutihase hipokampus koguni kolmandiku võrra suurem.

Salutihase laul:

Audio file
Heli: Veljo Runnel

Salutihase häälitsused:

Lisalugemist salutihase kohta: https://eoy.ee/rasvatihane/tihased/salutihane.

 

Põhjatihane

Põhjatihane

Põhjatihane      Parus montanus

Kuigi esmapilgul on põhjatihast temaga sarnasest salutihasest keeruline eristada, on põhjatihasel ülapool hallim ja must kurgulaik suurem. Kõige olulisemaks salu- ja põhjatihast eristavaks tunnuseks on põhjatihasel kokkupandud tiival suleservadest moodustuv hoopis heledam ala, mida kutsutakse tiivapaneeliks. Liigi täpseks määramiseks on põhja- ja salutihast lihtsam eristada häälitsuste järgi.

Eestis on põhjatihane üldlevinud ja tavaline pesitseja, kelle elupaigaks on okas- ja segametsad. Maapinnast vaid 1-2m kõrgusel paikneva pesaõõnsuse uuristab põhjatihane pehkinud puusse. Põhjatihane on paigalind, kuid võib mõnel sügisel ette võtta ka pikema rände.

Põhjatihase laul:

Audio file
Heli: Veljo Runnel

Põhjatihase häälitsused:

Audio file
Heli: Veljo Runnel

Lisalugemist põhjatihase kohta: https://eoy.ee/rasvatihane/tihased/pohjatihane.

 

Linavästrik

Linavästrik

Linavästrik      Motacilla alba

Linavästrik on Eestis üks levinumaid linnuliike, kes pesitseb erinevates maastikes, kuid mitte tihedas metsas. Elupaigana eelistab linavästrik asulaid ning seetõttu pesitseb ta tõenäoliselt igas maa- ja talukohas. Enamasti pesitseb linavästrik Eestis kaks korda suve jooksul.

Linavästriku kõrtest, samblast ja puulehtedest pesi on leitud nii räästa alt, kivihunnikust või -aiast, lauavirnast, puuriidast, puuõõnsusest, aga ka mahajäetud auto või traktori mootori vahelt. Linavästrik teeb sageli pesa ka õuele küttepuude hunnikusse ning kuna ta ehitab pesa valmis kiiresti, vaid mõne päevaga, ning muneb kohe ka munad, võib pesa puid hunnikust riita ladudes hävida. Seetõttu lao kevadel puud riita võimalikult kiiresti või laota puude hunnikule linavästrike juurdepääsu takistamiseks kate!

Linavästriku laul:

Linavästriku häälitsused:

 

Suur-kirjurähn

Suur-kirjurähn

Suur-kirjurähn      Dendrocopos major

Suur-kirjurähni võib Eesti rähnidest kõige sagedamini kohata. Elupaigaks on tal kõikvõimalikud puistud: nii metsad, pargid kui ka aiad. 

Suur-kirjurähn on kõigesööja – kuigi peamiseks toiduks on tal putukad ja nende vastsed, sööb ta ka raipeid ning väiksemate lindude mune ja pesapoegasid. Linnumunade ja -poegade kättesaamiseks on ta valmis ka värvuliste pesaõõnsuste või pesakastide avausi suuremaks raiuma. 

Talvel on suur-kirjurähni oluliseks toiduks okaspuude seemned. Sageli võib metsast või aiastki leida rähni „sepikoja“ – puu, kuhu suur-kirjurähn tassib käbid ja kinnitab need seemnete välja toksimiseks oksakaenlasse või tüveprakku. Sellise puu alla kuhjub aja jooksul suur hulk käbisid.

Suur-kirjurähni tunneb kergesti ära ka häälitsuse järgi. Tema kõige tavalisem häälitsus on lühike „kik“, kevade poole võib järjest sagedamini kuulda ka trummeldamist, mis on lühem ja kiirem kui teistel Eestis elavatel rähnidel – kuni 10 lööki umbes poole sekundi jooksul.

Suur-kirjurähni häälitsus:

Suur-kirjurähni trummeldamine:

 

Tuttpütt

Tuttpütt pesal

Tuttpütt        Podiceps cristatus

Tuttpütt elab tuttpüti tüüpi järvedel. Just nii kutsutakse tuttpüti pesitsusjärvi! Need on suuremad, üle 20 hektarilised keset kultuurmaastikku asetsevad järved, mis on taimestikurikkad ja alati üle meetri, valdavalt aga rohkem kui 2,5 meetrit sügavad. Mererannikul elav tuttpütt armastab aga roogu kasvanud lahesoppe, kuhu ta saab peita oma pesa. 

Vettinud ja ujuval taimekuhilal asuva pesa ehitavad mõlemad vanalinnud hoolikalt koos ning paigutavad selle nii, et pesalt oleks mugav ennast otse vette libistada.

Kevadel on tuttpütid häälekad – nende korisev ja krooksuv hääl kostab kaugele, mistõttu rahvasuu on andnud neile nimeks kroogu või merivares. Nimetus pütt tuleneb nähtavasti tuttpüti ninahäälest „tök-tök, püt-püt”.

Tuttpütipaari mänguhäälitsused:

Tuttpüti häälitsused:

Lisalugemist tuttpüti kohta: Tuttpütt - aasta lind 2020 https://eoy.ee/tuttpytt/.

 

Musträhn

Musträhn

Musträhn       Dryocopus martius

Musträhn on Eestis üks arvukamaid ja levinumaid rähniliike. Kuigi ta valib elupaigaks eri tüüpi metsi, eelistab ta siiski vanemaid valgusküllaseid männikuid, kuid ka vanemate puudega leht- ja segametsi. Pesaõõnsuse raiub musträhn tavaliselt suure haava või männi tüvesse ning pärast pesitsemist leiavad musträhni vanades pesaõõnsustes pesapaiga teised õõnsustes pesitsejad (näiteks sõtkas, karvasjalg-kakk ja õõnetuvi).

Musträhn on häälekas lind, kelle väga erinevaid kriiskavaid ja kilkavaid häälitsusi ei julge esimese hooga samale linnuliigile pakkudagi. Musträhni trummeldamine on jõuline, pikk (2-3 sekundit) ning kostab väga kaugele.

Musträhni territooriumihüüd:

Musträhni lennuhäälitsus:

Musträhni häälitsus:

Musträhni trummeldamine:

 

Punarind

Punarind

Punarind       Erithacus rubecula

Punarind on üle kogu Eesti levinud arvukas pesitseja tiheda alustaimestikuga metsades, parkides ja aedades. Kevadel saabuvad punarinnad Eestisse juba alates märtsi lõpust, sügisel lahkuvad septembris-oktoobris. Soojematel talvedel võib aga kohata üksikuid Eestisse talvitama jäänud punarindasid. 

Punarinda võib sageli tegutsemas näha madalal põõsastes või lausa maapinnal - sealt otsib ta oma peamist toitu ehk maas elutsevaid selgrootuid (putukaid, limuseid jt). Suve lõpul ja sügisel sööb ta aga ka marju.

Punarinna habras, pärlendav ja ebaühtlase tempoga laul on üks meeldivamaid linnulaule. Professor Johannes Piiper on punarinna laulu kohta ütelnud: “nagu veereks hõbekuulikesi klaasastmeilt alla põrandale, nagu viristaks poisike aeglaselt ja väikeste vahedega peent hernevilet”. Ehkki punarind laulab ka päeval, võib teda just videvikulaulikuks pidada - kõige tugevamalt kostab tema laul koidu ja eha ajal. Tema tiksuvat kutsehüüdu võib kuulda isegi päris pimedas.

Punarinna laul:

Punarinna häälitsused:

 

Võsaraat

Võsaraat

Võsaraat     Prunella modularis

Võsaraat on üsna silmapaistmatu välimuse ja varjatud eluviisiga lind. Ta eelistab elada peamiselt kuusikutes ja kuuse-segametsades, kuid ei põlga ära ka raiesmikke, kuusenoorendikke, kadastikke või suuri metsistunud aedu. Kevadel saabub võsaraat Eestisse märtsis-aprillis, sügisel lahkub septembris-oktoobris.

Võsaraadi laulu võib kuulda kevadisest saabumisest kuni südasuveni. Millegipärast eelistab võsaraat laulda kuuse ladvas istudes. Tema laul on kindla struktuurita ebamäärane üles-alla liikuv hele helirida, mis meenutab käbliku laulu, kuid on sellest vähem kõlav ja rütmilt aeglasem. Võsaraadi peenikest värelevat lennuhäälitsust kuuleb sageli ka koidikul või videvikus.

Võsaraadi laul:

Võsaraadi kutsehüüd:

Võsaraadi lennuhäälitsus:

 

Käblik  

Käblik

Käblik     Troglodytes troglodytes

Käblik pesitseb rikkaliku alustaimestikuga leht- ja segametsades - sageli leitakse käbliku pesi tuulemurdudest ja kõige tihedamatest padrikutest. Kevadel saabuvad käblikud Eestisse märtsis või aprilli algul, sügisel lahkuvad enamasti oktoobris. Vähesel arvul käblikuid jääb pehmema talvega Lääne-Eestisse ka talvitama. 

Käblik on pöialpoisi kõrval üks väiksemaid linnuliike Eestis, kuid ta teeb üllatavalt valju häält! Tema hoogsat, kiirerütmilist ja kõlavat laulu võib hommikul kuulda juba tund enne päikesetõusu. Võsaraadi kutsehüüd on lühike tärin.    

Käbliku laul:

Käbliku kutsehüüd:

 

Hallrästas

Hallrästas

Hallrästas     Turdus pilaris

Hallrästast kohtab kultuurmaastiku puistutes ja metsatukkades, parkides ja kalmistutel. Ta on Eestis tavaline, enamasti hajusate seltsingutena pesitseja – lähestikku asuvatel puudel võib pesitseda kümmekond, mõnikord harva isegi mitukümmend paari. 

Pesa teeb hallrästas kuivast heinast, väikestest oksaraagudest, kuivadest lehtedest ning savist tavaliselt puu otsa, kuid tema pesi on leitud ka näiteks puuriidast, räästa alt või müürilt. Kusjuures pesa kaitsevad hallrästad raevukalt nii teiste lindude kui ka inimeste eest - võib juhtuda, et pesale läheneja lasevad nad valju kädina saatel väljaheidetega üle. Sellisest käitumisest tuleneb ka hallrästa rahvapärane nimetus paskrästas. 

Hallrästa laul on kädistavate kutsehüüdudega vahelduv vali kigisevate ja kägisevate helide jada. Tavaliselt laulab hallrästas lennul ühelt puult teisele. Hallrästa laulu kuuleb alates varakevadest kuni südasuveni ning juba vähemalt tund enne päikesetõusu kuni õhtul pimedani. 

Hallrästa laul:

Hallrästa häälitsused:

 

Laulurästas

Laulurästas

Laulurästas       Turdus philomelos

Laulurästas on Eestis üks levinumaid metsalinde. Ta eelistab pesitseda kuusikutes ja kuuse-segametsades, kui ei põlga ka puisniite, puissoosid, parke ja suuremaid aedasid. Laulurästas saabub kevadel Eestisse aprillis ja lahkub sügisel septembris-oktoobris.

Pesa ehitab laulurästas enamasti väiksema kuuse madalate okste vahele vastu tüve. Pesa väliskiht koosneb kuivanud rohust, peenikestest okstest ja samblast, kuid vooderduseks on omapärane “krohvitud” koorik - see koosneb linnu süljega segatud kõdunenud puupurust, mis õhu käes kiiresti kõvaks hangub. Selline pesa on vastupidav ja seda kasutab järgmisel aastal pesitsemiseks näiteks metstilder.

Laulurästa laul on kõlav ja vaheldusrikas ning koosneb erinevatest stroofidest, millest igaüht korratakse 2-5 korda järjest. Laulurästad alustavad oma kontserti juba üks-kaks tundi enne päikesetõusu. Päeval kuuleb laulu harvemini, kuid paar-kolm tundi enne päikeseloojangut jätkub taas kontsert ja siis kuni pimedani. Laulurästas laulab sageli kõrgel kuuseladvas ning teeb seda liikumatult mõnikord isegi üle tunni järjest.  

Laulurästa laul:

Laulurästa lennuhäälitsused:

 

Vainurästas

Vainurästas

Vainurästas       Turdus iliacus

Vainurästas pesitseb leht- ja segametsades ning puisniitudel ja parkides. Vainurästas saabub Eestisse kevadel märtsi lõpus - aprilli alguses, sügisel lahkub oktoobris. Üksikuid vainurästaid võib Eestis kohata ka talvel.

Vainurästa laul on kaheosaline - see algab kõlavate viledega ja lõpeb tasasema kriginaga. Vilesilpide arv laulu alguses on varieeruv ja võib küündida kuni kümneni, kuid mõnikord piirdubki laul vaid viledega. Vainurästa laulu võib kuulda alates saabumisest kuni südasuveni. Kõige intensiivsemalt laulab vainurästas varahommikul tunni jooksul enne päiksetõusu ning siis taas õhtul päikseloojangu ajal.  

Vainurästa laul:

Vainurästa lennuhäälitsused:

 

Väike-lehelind

Väike-lehelind

Väike-lehelind      Phylloscopus collybita

Väike-lehelind on Eestis üldlevinud ja arvukas pesitseja, kes kevadel saabub aprillis ja  sügisel lahkub oktoobris. Üksikuid väike-lehelinde kohatakse Eestis ka talvel. 

Väike-lehelinnu üksluiselt tilksuv laul “tsilp-tsalp-tsilp-tsalp-...” on üks tuntumaid linnulaule. Laulu järgi on väike-lehelinnu teiseks ametlikuks nimetuseks silksolk ning laulu järgi on ta oma nime teisteski keeltes saanud, nt soome keeles tiltaltti, inglise keeles Chiffchaff ja saksa keeles Zilpzalp.

Väike-lehelinnu laulu kuuleb alates saabumisest kuni südasuveni ning sageli ka sügisel. Laulmist alusab väike-lehelind hommikul poolt tundi enne päikesetõusu ning lõpetab õhtul enne päikeseloojangut. 

Väike-lehelinnu laul:

Väike-lehelinnu häälitsused:

 

Must-kärbsenäpp

Must-kärbsenäpp

Must-kärbsenäpp       Ficedula hypoleuca

Must-kärbsenäpp on Eesti metsades, parkides ja aedades üks tavalisemaid pesitsejaid. Pesa teeb must-kärbsenäpp puuõõnde, kuid ta on ka üks tuntumaid pesakastilinde. Kuna mais, mil must-kärbsenäpp pesa ehitama asub, on enamus sobivaid pesakohti juba teiste lindude (näiteks rasvatihase, põldvarblase) poolt hõivatud, tuleb pesapaikade pärast tuliseid taplusi ette. Sageli lööb must-kärbsenäpp endast suurema rasvatihase pesakastist välja ja ehitab oma pesa rasvatihase pesale peale. Kuid nii mõnigi kord lõppevad võitlused ka must-kärbsenäpi surmaga.

Kevadel saabub must-kärbsenäpp Eestisse aprillis, sügisel lahkub aga juba augustis-septembris. Saabumisest kuni juunini kuuleb must-kärbsenäpi raiuvat rütmilist laulu varahommikul juba enne päikesetõusu kuni õhtuse loojanguni.

Must-kärbsenäpi laul:

Must-kärbsenäpi häälitsused:

 

Salu-lehelind

Salu-lehelind

Salu-lehelind       Phylloscopus trochilus

Salu-lehelind on Eestis üks arvukamaid linnuliike, kuid märkamatu välimuse tõttu (n-ö väike pruun lind) tuntakse teda vähe. Salu-lehelind pesitseb igasugustes metsades, võsastikes ja parkides. Kevadel saabub salu-lehelind Eestisse aprillis või mais, sügisel lahkub septembris. Oma samblast ja kuivadest kõrtest ning sulgedega vooderdatud pesa ehitab salu-lehelind maapinnale.  

Salu-lehelinnu laul on meloodiline nukravõitu langeva lõpuga vilerida, mille algus meenutab metsvindi laulu, kuid lõpp on hääbuv. Salu-lehelind laulab juba enne päikesetõusu ja lõpetab alles pärast päikeseloojangut. Intensiivsemalt laulab ta alates saabumisest kuni südasuveni, kuid tema laulu kuuleb veel sügisrände ajalgi. 

Salu-lehelinnu laul:

Salu-lehelinnu häälitsused:

 

Mets-lehelind

Mets-lehelind

Mets-lehelind       Phylloscopus sibilatrix

Mets-lehelind on Eesti metsades üks arvukamaid pesitsejaid, kes siiski eelistab elada pigem kuusikutes ja kuuse-segametsades. Mets-lehelindu võib aga kohata ka parkides ja kalmistutel. Sarnaselt teiste lehelindudega ehitab mets-lehelind oma peentest rohukõrtest pesa otse maapinnale.

Mets-lehelinnu laul algab kiireneva silpidereaga, mis lõpus läheb üle sirinaks. Mets-lehelinnu kutsehüüd on nukker “djüü”, mis sageli kordub jadana ning meenutab siis põhjatihase laulu. Mets-lehelinnu laulu kuuleb kevadel alates saabumisest aprillis kuni südasuveni. Hommikul alustab ta laulmist enne päiksetõusu ja õhtul lõpetab pisut enne päikseloojangut. Mets-lehelind lahkub Eestist talvitama septembris.

Mets-lehelinnu laul:

Mets-lehelinnu kutsehüüd:

Mets-lehelinnu häälitsus:

 

Pöialpoiss

Pöialpoiss

Pöialpoiss      Regulus regulus

Euroopa väikseim lind - pöialpoiss - on okas- ja segametsade tavaline asukas. Ta eelistab elada kuusikutes ja kuuse-segametsades, kuid teda leiab ka suurtest parkidest ja kalmistutelt. Osa pöialpoistest rändab talveks lõuna poole ja osa jääb Eestisse talvitama. Paraku võib pakaselistel talvedel, mil väikese linnu energiakulu on suurem, enamus siia talvitama jäänutest hukkuda.

Pöialpoisid tegutsevad tavaliselt kõrgel puuvõras ja neid on raske vaadelda. Enamasti leiab nad üles häälitsuste järgi, kuid pöialpoiste ülipeenike hääl on kuuldav vaid vilunud kõrvale. Vanematele inimestele muutub pöialpoisi hääl ühe esimese linnulauluna kuuldamatuks, sest vanaduses nii kõrgeid helisid kõrv enam ei taba.

Pöialpoisi õrna üles-alla liikuvat rütmilist laulu võib kuulda hilistalvest kuni südasuveni. Hommikul alustab ta laulmist enne päiksetõusu, kuid õhtul lõpetab juba tükk aega enne päikseloojangut. 

Pöialpoisi laul:

Pöilapoisi häälitsused:

 

Porr

Porr

Porr     Certhia familiaris

Porr on Eestis kuuse- ja segametsades ning parkides sage lind, kes ehitab pesa tavaliselt puutüve ja sellest eraldunud koore vahele või siis tüve harunemiskoha lõhesse. Porri toiduks on putukad ja ämblikud, keda ta otsib koorepragudest jõnksuliste liigutustega spiraalselt mööda puutüve üles liikudes. Osa porridest rändab talveks lõuna poole, osa jääb Eestisse talvitama. 

Porri laul on 2-3 sekundi pikkune siristamine, mis sarnaneb sinitihase lauluga. Porri lauluaeg ei kesta kaua: aktiivsemalt laulab ta märtsis ja aprillis, kuid laulu võib kuulda sulailmadega juba ka talvel ning mõnikord veel hiljem sügiselgi. Vilunud vaatleja leiab porri puutüvelt üles peene kutsehüü järgi. 

Porri laul:

Porri kutsehüüd:

 

Väike-lehelind

Väike-põõsalind

Väike-põõsalind       Sylvia curruca

Väike-põõsalindu võib Eestis märgata põõsastikes, kadastikes, parkides ja aedades. Kevadel saabub väike-põõsalind Eestisse aprilli lõpus - mais ning sügisel lahkub septembris.

Mais ja juunis võib väike-põõsalinnu lõginat pea igast aiast kuulda. Väike-põõsalinnu laul algab tasase sädinaga ning lõpeb valju ja kiire lõginaga; sageli piirdub laul vaid lõginaga. Hommikul alustab väike-põõsalind laulmist juba tund enne päiksetõusu ning lõpetab õhtul alles videvikus. Väike-põõsalinnu kutsehüüd on täksiv “tsek”, mida ärevuse korral kiiresti korratakse.

Väike-põõsalinnu laul:

Väike-põõsalinnu häälitsus:

 

Rootsiitsitaja

Rootsiitsitaja

Rootsiitsitaja      Emberiza schoeniclus

Rootsiitsitajat kuuleb Eestis ja märkab pesitsemas roostikes ning märgalade pajustikes. Kevadel saabub ta juba märtsis, sügisel lahkub oktoobris–novembris, kuid üksikud rootsiitsitajad jäävad Eestisse ka talvitama.

Rootsiitsitaja lühikest 4-6 silbilist pausidega hakitud laulu kuuleb kevadel alates saabumisest kuni südasuveni. Hoogsamalt laulab rootsiitsitaja kevadel soojadel päikesepaistelistel päevadel. Rootsiitsitaja kutsehüüd on peenike venitatud “tsiu”.

Rootsiitsitaja laul:

Rootsiitsitaja kutsehüüd:

 

Kadakatäks

Kadakatäks

Kadakatäks       Saxicola rubetra

Kadakatäks pesitseb niitudel, soodes, loopealsetel, põlluservades, kraavipervedel, kadastikes ja ka raiesmikel. Kevadel saabub ta Eestisse aprillis, sügisel lahkub hiljemalt oktoobris.

Kadakatäksi kriginatest ja viledest koosnevat laulu kuuleb kevadel tema Eestisse saabumisest kuni südasuveni. Ta põimib oma laulu sisse sageli ka teiste lindude laulukatkeid, mistõttu vajab tema laulu äratundmine vilunud kõrva. Kadakatäks laulab päev läbi, suve poole tihti ööselgi. 

Kadakatäksi laul

Kadakatäksi häälitsused:

 

Lepalinnud

Lepalinnud

Lepalind       Phoenicurus phoenicurus

Lepalindu ehk aed-lepalindu kohtab hõredates metsades, eriti nõmme- ja palumännikutes, aga ka parkides ning aedades. Oma pesa teeb lepalind enamasti puuõõnde, aga ta pesitseb hea meelega ka pesakastis. Kevadel saabub ta Eestisse aprillis, sügisel lahkub hiljemalt oktoobris.

Lepalindu näeb kuni juunini laulmas enamasti kusagil nähtaval kohal, näiteks puuladvas. Lepalinnu kaheosaline laul algab nukravõitu stroofiga “ii-trütrütrü”, millele järgneb tasane sädin. Lepalinnu laul on üpriski varieeruv ning mõnikord jäljendab ta oma laulus ka teiste lindude häälitsusi. Laulmisega alustab ta varahommikul pimedas, sageli isegi kaks tundi enne päiksetõusu. Aktiivselt laulab ta keskpäevani, õhtul kuuleb lepalinnu laulu harva. 

Lepalinnu laul:

Lepalinnu häälitsused:

 

Pruunselg-põõsalind

Pruunselg-põõsalind

Pruunselg-põõsalind       Sylvia communis

Pruunselg-põõsalind on Eestis üks arvukamaid pesitsejaid, kes elab põõsastikes, kraavikallastel, metsaservades, raiesmikel, parkides ja ka aedades. Kevadel saabub ta Eestisse mais, sügisel lahkub septembris.

Pruunselg-põõsalinnu lühike laul koosneb krigisevatest vildest. Sageli laulab ta põõsa ladvas, puu väljaulatuval oksal või muul nähtaval kohal. Pruunselg-põõsalind laulab on kõige aktiivsemalt varahommikul, kuid teda kuuleb saabumisest kuni südasuveni kogu päeva jooksul alates tund enne päiksetõusu kuni päikseloojanguni. 

Pruunselg-põõsalinnu laul:

Pruunselg-põõsalinnu häälitsused:

  

Siisike

Siisike

Siisike      Carduelis spinus

Siisike on okas- ja segametsades, aga ka okaspuudega parkides ja kalmistutel tavaline pesitseja. Kuigi osa siisikesi rändab talveks lõuna poole, kohtab Eestis neid aastaringselt. Aktiivne läbiränne toimub kevadel märtsis-aprillis, sügisel septembris-oktoobris.

Siisikese toiduks on puude ja teiste taimede seemned, pesitusajal ka putukad. Siisikesed tegutsevad sageli puulatvades ning pisikese linnu tuvastab enamasti iseloomuliku nukra vile järgi. Siisikese kiiretempolist sädistavat laulu, mis lõpeb venitatud kääksatusega, kuuleb juba alates varakevadest.

Siisikese laul:

Siisikese häälitsused:

 

Metskiur

Metskiur

Metskiur      Anthus trivialis

Metskiur on Eestis poolavamaastikel üks tavalisemaid linde. Ta pesitseb metsaservades ja -lagendikel, raiesmikel, puisniitudel ja muudes hõredamates metsades. Metskiur saabub kevadel Eestisse aprillis, sügisel lahkub septembris.

Oma vaheldusrikast laulu esitab metskiur puu ladvas istudes või lennul. Laululennul tõuseb metskiur kiirete tiivalöökidega püstloodis üles ja liugleb siis aeglaselt puu latva tagasi. Laul algab laululennul tavaliselt enne kõrgpunkti jõudmist ja kestab kogu alla liuglemise jooksul ning lõppeb tagasi puu latva jõudmise hetkel. Metskiuru laulu võib kuulda kevadel alates saabumisest kuni südasuveni. Laulmisega alustab metskiur enne päiksetõusu, enamasti laulab ta ilusa päikselise ilmaga ning õhtul lõpetab ta varakult enne päikseloojangut.

Metskiuru laul:

Metskiuru häälitsused:

 

pasknäär

Pasknäär laulab

Pasknäär        Garrulus glandarius

Pasknäär on Eestis metsades ja parkides tavaline pesitseja. Arvukamalt näeb pasknääre sügisrändeperioodil septembris ja oktoobris, mil mõnel aastal rändab Eestist läbi ka suurel arvul põhjapool pesitsevaid isendeid. 

Sügisel peidab pasknäär talvevaruks sambla alla või puude koorepragudesse suure hulga tammetõrusid ning kuigi vareslasele omaselt on pasknääri ruumimälu väga hea, jääb osa tõrudest talvel leidmata. Need tõrud hakkavad kevadel kasvama ja nii on pasknäär peamiseks tammede levitajaks.

Pasknääri häälitsus on käre ja see kaigub talvises metsas kaugele, kuid tema repertuaaris on ka kõrgetoonilisi vilejaid häälitsusi.

Pasknääri häälitsused:

 

Räästapääsuke

Räästapääsuke

Räästapääsuke       Delichon urbica

Räästapääsuke on Eestis peamiselt kultuurmaastiku lind, pesitsedes asulates (ka suurlinnades), kuid siiski ka looduslikes elupaikades. Pesitsuskolooniaid leiab ka Eesti põhjaranniku paekallastel. Räästapääsuke ehitab oma pesa tavaliselt hoone välisseinale räästa alla, aga ka sildade alla. Räästapääsuke on edukalt pesitsenud ka Lääne-Eesti parvlaevade lagede all, kusjuures linnud lendasid koos laevaga kogu aeg kaasa. Räästapääsuke saabub Eestisse kevadel aprillis ning lahkub sügisel septembris.

Räästapääsukese kutsehüüd on lühike “prt”, mille järgi on teda kutsutud ka purtspääsukeseks. Räästapääsukese laul on kutsehüüde sisaldav kiire kare sädin.

Räästapääsukese laul:

Räästapääsukese häälitsused:

 

Suitsupääsuke

Suitsupääsuke

Suitsupääsuke       Hirundo rustica

Eesti rahvuslind suitsupääsuke pesitseb kultuurmaastikus ning ehitab pesa hoonetesse (lautadesse, küünidesse, kuuridesse, pöönigutele) sisse. Erinevalt räästapääsukesest suitsupääsuke suurlinnades tiheasustusalal ei pesitse. Kevadel saabub suitsupääsuke Eestisse aprillis, sügisel lahkub hiljemalt oktoobris.

Suitsupääsukese laul on pikk vidin, millesse on põimitud ka teiste lindude häälitsusi. Laul lõpeb enamasti venitatud särinaga. Suitsupääsukese kutsehüüd on lühike vidiit. Suitsupääsukese laulu võib kuulda alates varahommikust, suvel isegi juba mitu tundi enne päiksetõusu ning õhtul lõpetab ta alles videvikus.

Suitsupääsukese laul:

Suitsupääsukese häälitsused:

 

Ööbik

Ööbik

Ööbik      Luscinia luscinia

Ööbiku mitmekesine ja kõlav, enam kui kilomeetri kaugusele kostev laksutamine on eriti elav öötundidel kuni päikesetõusuni. Päevasel ajal laulab ta pigem juhuslikult ja lühiajaliselt. Ööbiku lauluperiood ei ole pikk - juba juuni keskel, kui pojad on koorunud hakkab laulmine raugema ja vaibub täielikult juuliks. Suve teisel poolel, kui ööbik enam ei laula, tuvastab põõsastes tegutseva ööbiku enamasti peenikese “iih” või koriseva “krrr” häälitsuse järgi.

Varjatud eluviisi ja tagasihoidliku välimusega ööbik elab põõsastikes, avamaastikuga piirnevates metsatukkades, metsistunud parkides ja aedades. Kevadel saabub ööbik Eestisse mais ja sügisel lahkub hiljemalt septembris.

Ööbiku laul:

https://www.xeno-canto.org/557584

https://www.xeno-canto.org/393574

Ööbiku häälitsused:

https://www.xeno-canto.org/346048

https://www.xeno-canto.org/426021

https://www.xeno-canto.org/346050

https://www.xeno-canto.org/381479

 

Kanepilind

Kanepilind

Kanepilind       Carduelis cannabina

Kanepilind on tavaline kõikjal kultuurmaastikus, kus lagedad alad vahelduvad puude, põõsaste ja hekkidega. Kevadel saabub kanepilind Eestisse märtsis-aprillis ja sügisel lahkub enamasti oktoobris, kuid vähesel arvul jääb kanepilinde Eestisse ka talvitama.

Kanepilinnu laul on vaheldusrikas, mis koosneb sädistamistest, viledest, kurinatest ja täksimistest. Kanepilind istub laulmise ajal enamasti kõrgemal kohal (väljaulatuval oksal, elektriliinil), aga mõnikord laulab ta ka lennul. Kanepilinnu laulu kuuleb juba alates märtsist kuni augustini, vahel talvelgi. 

Kanepilinnu laul:

https://www.xeno-canto.org/539660

https://www.xeno-canto.org/237257

Kanepilinnu häälitsused:

https://www.xeno-canto.org/502398

https://www.xeno-canto.org/470418

 

Ohakalind

Ohakalind

Ohakalind      Carduelis carduelis

Ohakalind on kultuurmaastikus tavaline lind, kes elutseb peamiselt parkides, kalmistutel, puisniitudel, aedades, lehtmetsatukkades. Ohakalinde näeb Eestis aastaringselt, kuid osa rändab talveks lõunapoole. 

Peaaegu alati salkadena tegutsevad, värvikirevad ning iseloomulikke “tikelit” kutsehäälitsusi tegevad ohakalinnud hakkavad hästi silma. Ohakalinnu laul on kiiretempoline, milles kutsehäälitsused vahelduvad vilede ning vidistavate ja klõbistavate häälitsustega. Tavaliselt laulab ohakalind puu ladvas, sageli ka lennus. Ohakalinnu laulu kuuleb enamasti aprillist augustini, ning eeskätt päevasel ajal (väga vara hommikul ja ka hilisõhtul ohakalind ei kipu laulma).

Ohakalinnu laul

https://www.xeno-canto.org/547346

https://www.xeno-canto.org/532043

Ohakalinnu häälitsused

https://www.xeno-canto.org/77402

https://www.xeno-canto.org/496336

 

Mustpea-põõsalind

Mustpea-põõsalind

Mustpea-põõsalind       Sylvia atricapilla

Mustpea-põõsalind eelistab elada rikkaliku alustaimestikuga lehtmetsades, kuid teda leiab ka segametsadest ja parkidest. Mustpea-põõsalind saabub Eestisse mais ning sügisel lahkub septembris (hiljemalt oktoobris). Siiski on üksikuid isendeid lindude toidumajade juures vaadeldud talvelgi.

Mustpea-põõsalindu on puude lehestikus raske märgata, enamasti tuvastatakse ta kõlava laulu järgi. Tema laul algab vaikse sädinaga, millele lisanduvad tõtlevad vileread ja iseloomulikud kõlavad flöödihelid. Mustpea-põõsalind põimib oma laulu sisse ka teiste lindude häälitsusi. Mustpea-põõsalinnu laulu kuuleb kevadel alates saabumisest kuni südasuveni ning alates varahommikust (juba tund enne päiksetõusu) kuni päikseloojanguni. 

Mustpea-põõsalinnu laul

https://www.xeno-canto.org/553316

https://www.xeno-canto.org/555170

Mustpea-põõsalinnu häälitsused

https://www.xeno-canto.org/488479

https://www.xeno-canto.org/487809

 

Põldvarblane

Põldvarblased mängupesas

Põldvarblane      Passer montanus

Põldvarblane on Eesti mandriosa kultuurmaastikus ja asulates tavaline paigalind. Lääne-Eesti saartel on ta pigem haruldane pesitseja. Oma pesa teeb põldvarblane hoonete avaustesse, puuõõntesse, aga sageli ka pesakasti. Samas võib tema pesa leida ka tihedast hekist või põõsast ning isegi valge-toonekure pesa okste vahelt. 

Põldvarblane tegutseb enamasti salkadena. Põldvarblased teevad “tsev tsev …” ja kiireid “tet tet ..” häälitsusi ning laul on häälitsuste jada, mille seas kuuleb ka vilesid ja tärinaid.

Põldvarblase häälitsused

https://www.loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=316&speciesid=506

https://www.xeno-canto.org/536083

https://www.xeno-canto.org/537035

https://www.xeno-canto.org/511526

Põldvarblase laul

https://www.xeno-canto.org/497877

https://www.xeno-canto.org/404958

 

Leevike

Leevike

Leevike      Pyrrhula pyrrhula

Kiputakse arvama, et leevike on meil vaid talikülaline - enamasti märgatakse neid just talvel. Talvel tulevad tõesti leevikesed sageli asulatesse toidumajadele seemneid sööma ja just siis hakkavad raagus puudel punasekõhulised linnud hästi silma. Tegelikult on leevike Eestis ka tavaline pesitseja, kes eelistab elada okas- ja segametsades, eriti kuusikutes.    

Ülelendava või puuvõrades tegutseva leevikese tuvastab enamasti nukratoonilise vileja kutsehäälitsuse järgi. Tema laul on aga vaikne katkendlik vilede, kurinate ja kriiksatuste jada.  

Leevikese laul

https://www.xeno-canto.org/524570

https://www.xeno-canto.org/350476

Leevikese häälitsused

https://www.xeno-canto.org/393810

https://www.xeno-canto.org/438861

https://www.xeno-canto.org/350477

 

Käosulane

Käosulane

Käosulane      Hippolais icterina

Käosulane eelistab pesitseda rikkaliku alustaimestikuga lehtmetsades, parkides ja suurtes aedades, kuid ka valgusküllastes männikutes. Käosulane saabub kevadel Eestisse mais, sügisel lahkub augustis-septembris.

Käosulase laul on vaheldusrikas ja hoogsatempoline, iseloomulike kääksuvate häälitsustega, milles on tihti kuulda ka teiste lindude häälitsusi. Käosulane laulab enamasti ilusa ilmaga - ta alustab varahommikul tund enne päiksetõusu ja lõpetab enne päikseloojangut. Käosulase laulu võib kuulda alates saabumisest mais kuni südasuveni.

Käosulase laul:

https://www.xeno-canto.org/478098

https://www.xeno-canto.org/537371

Käosulase häälitsused:

https://www.xeno-canto.org/448261

 

Aed-põõsalind

Aed-põõsalind

Aed-põõsalind       Sylvia borin

Aed-põõsalind pesitseb enamasti rikkaliku alustaimestikuga lehtmetsades, -võsastikes ja -noorendikes, kuid ka segametsades, parkides ja metsistunud aedades. Kevadel saabub aed-põõsalind Eestisse mais, sügisel lahkub augustis-septembris.

Aed-põõsalinnu laul on kiire ja ühtlase tugevusega viledest koosnev kestev mulin. Laulustroofi pikkus on enamasti kuni 10 sekundit, kuid hommikune laul võib kesta pidevalt üle minuti. Siis tundub lühikeste pausidega laul lausa lõpmatu! Aed-põõsalind alustab laulmist varahommikul enam kui tund enne päiksetõusu, päeval laulmine vaibub ning õhtul lõpetab enne päikseloojangut. Aed-põõsalinnu laulu kuuleb kevadel alates saabumisest mais kuni südasuveni.

Aed-põõsalinnu laul:

https://www.xeno-canto.org/450657

https://www.xeno-canto.org/520002

https://www.xeno-canto.org/511834

Aed-põõsalinnu häälitsused:  

https://www.xeno-canto.org/429792

https://www.xeno-canto.org/347348

 

Soo-roolind

Soo-roolind

Soo-roolind       Acrocephalus palustris

Soo-roolind on Eestis üks tavalisemaid roolinde, kes vaatamata nimele ei ela ei soos ega ka roos: ta eelistab võsastikke, kraavipervi ja tihedat rohttaimestikku, kus kasvavad näiteks putked ja nõgesed. Elupaiga järgi soovitatakse soo-roolinnu asemel tema liiginimena kasutada ka putke-roolinnu varianti. Kevadel saabub soo-roolind Eestisse alles mai teisel poolel ning sügisel lahkub augustis-septembris.

Soo-roolinnu laul on väga tõtlik ja kestev ning vaheldusrikas. Laul koosneb sirinatest, kurinatest, trillerdustest, vidinatest, särinatest, kähinatest ja igasugustest muudest häälitsustest ning ta kasutab oma laulus ohtralt ka teiste lindude häälitsusi. Soo-roolind laulab nii öösel kui ka päeval. Kõige intensiivsem on laul aovalguses 2-3 paiku öösel. Soo-roolinnu laulu võib kuulda alates saabumisest mai lõpus kuni juulini.

Soo-roolinnu laul:

https://www.xeno-canto.org/421597

https://www.xeno-canto.org/419583

https://www.xeno-canto.org/418823

Soo-roolinnu häälitsused:

https://www.xeno-canto.org/343865

https://www.xeno-canto.org/190454

 

Korkja-roolind

Kõrkja-roolind

Kõrkja-roolind       Acrocephalus schoenobaenus

Kõrkja-roolind on Eestis üks arvukamaid roolinde, kes elutseb veekogude roostikes ja kaislastikes, aga ka lamminiitudel ja niisketes pajustikes. Kevadel saabub kõrkja-roolind Eestisse mais, sügisel lahkub augustis-septembris.

Kõrkja-roolinnu vali ja vaheldusrikas laul koosneb karedatest kärinatest, aga ka trillerdustest ning ta põimib oma laulu sisse ka teiste lindude häälitsusi. Enamasti kordab ta oma laulu osi mitu korda. Kõrkja-roolind laulab ööpäev läbi, intensiivsem on laul öösel. Tema laulu võib kuulda alates saabumisest mais kuni augusti alguseni.

Kõrkja-roolinnu laul:

https://www.xeno-canto.org/483404

https://www.xeno-canto.org/448686

https://www.xeno-canto.org/420630

Kõrkja-roolinnu häälitsused:

https://www.xeno-canto.org/425705

https://www.xeno-canto.org/347273

 

Jõgi-ritsiklind

Jõgi-ritsiklind

 Jõgi-ritsiklind        Locustella fluviatilis

Jõgi-ritsiklind pesitseb põõsastikes ja võsastikes, metsaservades, raiesmikel, sageli jõe või oja kallastel. Kevadel saabub ta Eestisse mais, sügisel lahkub augustis-septembris. 

Jõgi-ritsiklind on peiduline lind, kelle enamasti tuvastab iseloomuliku laulu järgi - ühetugevune elektrilise tämbriga pikk sirin, mis meenutab elektrilise õmblusmasina häält. Jõgi-ritsiklind laulab kogu ööpäeva, suveööl on laul siiski intensiivsem. Jõgi-ritsiklinnu laulu võib kuulda alates saabumisest mais kuni juuli alguseni.

Jõgi-ritsiklinnu laul:

https://www.xeno-canto.org/484012

https://www.xeno-canto.org/481617

https://www.xeno-canto.org/480592 

 

Võsa-ritsiklind

Võsa-ritsiklind

Võsa-ritsiklind     Locustella naevia

Võsa-ritsiklind elab nii lage- kui ka põõsasniitudel, luhtadel, kraavipervedel, madalsoodes, aga ka raiesmikel. Kevadel saabub võsa-ritsiklind Eestisse mais, sügisel lahkub augustis-septembris.

Võsa-ritsiklinnu laul on üksluine pidev sirin, mis meenutab ritsika sirinat ja võib lühikeste pausidega kesta mitu tundi järjest. Võsa-ritsiklinnu laulu kuuleb kogu ööpäeva jooksul, kuid pidev laulmine algab päikseloojangu ajal ja on eriti tugev öösel. Võsa-ritsiklind laulab alates saabumisest mais kuni südasuveni.

Võsa-ritsiklinnu laul:

https://www.xeno-canto.org/487299

https://www.xeno-canto.org/481660

https://www.xeno-canto.org/416858

Võsa-ritsiklinnu häälitsused:

https://www.xeno-canto.org/109165

 

Peoleo

Peoleo

Peoleo      Oriolus oriolus

Peoleo eelistab pesitseda lehtmetsades, kuid ta elab ka puisniitudel, parkides, segametsades ning valgusküllastes männikutes. Peoleo saabub Eestisse mais ning sügisel lahkub hiljemalt septembris.

Peoleo on küll erksavärvilise sulestikuga, kuid enamasti tuvastab kõrgel puude latvades tegutseva linnu kõlava flöötiva isaslinnu laulu “peoleo” järgi. Mõlemad sugupooled teevad ka kräunuvaid häälitsusi, mille järgi kutsutakse peoleod ka vihmakassiks. Peoleo laulu kuuleb alates saabumisest mais kuni südasuveni. 

Peoleo laul:

https://www.xeno-canto.org/27151

https://www.xeno-canto.org/348229

https://www.xeno-canto.org/223185

Peoleo kräunimine:

https://www.xeno-canto.org/103768

https://www.xeno-canto.org/188455  

 

Karmiinleevike

Karmiinleevike 

Karmiinleevike       Carpodacus erythrinus

Karmiinleevike elab põõsastega poolavamaastikul: niitude pajustikes ja põõsastikes, lehtpuuvõsades, raiesmikel, kadastikes, aga ka parkides ja aedades. Kevadel saabub karmiinleevike Eestisse mai teisel poolel ja sügisel lahkub juba augustis.

Karmiinleevikese laul on flöötiv “vidiö-vidiö”, millele mõnikord järgneb tasane sädin. Karmiinleevike alustab laulmist juba enne päiksetõusu ning õhtul lõpetab ta veidi enne päikseloojangut. Karmiinleevikese laulu kuuleb alates saabumisest mais kuni juulini.

Karmiinleevikese laul:

https://www.xeno-canto.org/543974

https://www.xeno-canto.org/475764

https://www.xeno-canto.org/350472

Karmiinleevikese häälitsused:

https://www.xeno-canto.org/345430

 

Rongad

Rongad

Ronk     Corvus corax

Ronk elab Eestis aastaringselt. Pesitseb ta peamiselt okasmetsas, kuid ta elab näiteks ka põldudevahelistes metsatukkades, puisniitudel ja väikestel meresaartel. Ronk on viimastel aastakümnetel kolinud järjest rohkem inimese lähedusse - pesi võib leida maanteede äärsetest metsadest või isegi linnaservadest kõrgepingemastidelt.

Ronk teeb enamasti madalaid kraaksuvaid häälitsusi, kuid mängulennul ka kõlavaid klonksuvaid häälitsusi.

Ronga häälitsused:

https://www.xeno-canto.org/446890

https://www.xeno-canto.org/457595

https://www.xeno-canto.org/536400

https://www.xeno-canto.org/508639  

https://www.xeno-canto.org/307211

 

Hallvares

Hallvares pesal

Hallvares      Corvus cornix

Hallvares on kultuurmaastiku lind, kes pesitseb põldudevahelistes metsatukkades ja puude ribades ning parkides, kalmistutel ja taluõuedes. Eestis on ta tavaline pesitseja ja talvitaja, põhjapoolsemad hallvaresed rändavad oktoobris-novembris läbi Eesti pisut lõuna poole. Hallvares on kõigesööja ja ta rüüstab ka teiste lindude pesi. Seetõttu satub kajaka- või hallrästakoloonia lähedusse sattunud hallvares alati pesitsevate lindude rünnaku alla.

Hallvares teeb kraaksuvaid häälitsusi.

Hallvarese häälitsused:

https://www.xeno-canto.org/509777

https://www.xeno-canto.org/449072

https://www.xeno-canto.org/394948

https://www.xeno-canto.org/366282

 

KURVITSALISED

 

Naerukajakad

Naerukajakad

Naerukajakas       Larus ridibundus

Naerukajakas pesitseb enamasti suurte seltsingutena (kolooniatena) järve- ja rannaroostikes ning saartel, kuid pesitsuskolooniaid leiab linnastki (näiteks Tartu vana kaubahalli katusel). Kevadel saabuvad naerukajakad pesitsusaladele enamasti aprillis ja sügisel lahkuvad Eestist septembris-oktoobris. Vähesed jäävad Eesti rannikualale ka talvitama.

Naerukajakad on väga häälekad ning oma nimegi on nad saanud kriiskava ja kräunuva “naeru” järgi.

Naerukajaka häälitsused:

https://www.xeno-canto.org/507655

https://www.xeno-canto.org/508050

https://www.xeno-canto.org/489455

https://www.xeno-canto.org/468385

 

Kalakajakad

Kalakajakapaar 

Kalakajakas       Larus canus

Kalakajakas pesitseb Eestis mererannikul ja -saartel, aga ka järvedel ning laugasrabadel. Eesti rannikualal on ta tavalisem kui sisemaal. Enamus kalakajakaid lahkuvad Eestist talveks Lääne-Euroopasse, kust naasevad kevadel märtsis. Sügisel lahkuvad nad enamasti oktoobris, kuid osa kalakajakaid jääb Eesti rannikuvetesse siiski ka talvitama.

Kalakajaka kilavate häälitsuste kohta öeldakse, et neil on eriline “kalakajaka kõla”, mis toob silmade ette suvise mere. 

Kalakajaka häälitsused:

https://www.xeno-canto.org/473232

https://www.xeno-canto.org/468798

https://www.xeno-canto.org/411990

 

Metskurvits

Metskurvits

Metskurvits      Scolopax rusticola

Metskurvits elutseb erinevat tüüpi metsades, kuid eelistab niiskemaid leht- ja segametsi. Kevadel saabub ta Eestisse märtsis-aprillis, sügisel lahkub oktoobris - novembris, üksikud isendid jäävad pehmema kliimaga Lääne-Eestisse ka talvitama.

Metskurvitsat tuntakse kevadiste mängulendude järgi: varahommikul ja õhtuhämaruses lendavad metskurvitsad jõnksuliste tiivalöökidega metsaservade ja -sihtide kohal ning toovad kuuldavale krooksuvaid ja piiksatavaid häälitsusi. Metskurvitsa mängulendu võib jälgida varakevadest kuni kesksuveni. 

Metskurvitsa mängulaul:

https://www.xeno-canto.org/473599

https://www.xeno-canto.org/394860

 

Tikutaja

Tikutaja

Tikutaja      Gallinago gallinago

Tikutaja pesitseb niisketel avamaastikel - soodes, luhaniitudel, rannaniitudel, aga ka niisketel aruniitudel ja raiesmikel. Rändeajal võib neid kohata kõikvõimalikes vesistes ja mudastes kohtades. Tikutajad saabuvad kevadel Eestisse märtsis-aprillis, sügisel lahkuvad enamasti oktoobris, üksikud jäävad Eestisse ka talvitama.   

Mängulennul tikutaja lendab taeva poole ja sööstab siis alla ning teeb selle juures tüürsulgedega möhitavat heli, mille järgi kutsutakse tikutajat ka taevasikuks. Pesitsusajal kuuleb ka valju rütmilist mängulaulu “tikut tikut”. Lennul teeb tikutaja ka karedaid käätsatusi. Mängivad tikutajad on eriti aktiivsed õhtuhämaruses. 

Tikutaja mängulaul:

https://www.xeno-canto.org/519965

https://www.xeno-canto.org/473301

https://www.xeno-canto.org/432267

Tikutaja häälitsused:

https://www.xeno-canto.org/497741

https://www.xeno-canto.org/432613

 

Kiivitajad

Kiivitajad

Kiivitaja       Vanellus vanellus

Kiivitaja on avamaastiku tavaline lind. Ta pesitseb nii heinamaadel ja põldudel kui ka rabades, luhtadel, rannaniitudel ja väikesaartel. Kiivitaja on koos põldlõokese, künnivarese ja kuldnokaga üks esimesi kevadekuulutajaid - kevadel saabub ta Eestisse märtsis, sügisel lahkub septembris-oktoobris. Soojematel sügistel lahkuvad viimased novembris, mõnikord isegi alles detsembris. 

Kiivitajat tuntakse eeskätt iseloomuliku häälitsuse “kii-vit” järgi. Ka nime on kiivitaja just oma hääle järgi saanud.

Kiivitaja häälitsused:

https://www.xeno-canto.org/362699

https://www.xeno-canto.org/366305

https://www.xeno-canto.org/520000

https://www.xeno-canto.org/476416

 

Vihitaja

Vihitaja

Vihitaja        Actitis hypoleucos

Vihitaja ehk jõgiltilder on Eestis jõe-, järve- ning merekallastel üldlevinud, kuid siiski väiksearvuline pesitseja. Kevadel saabub ta Eestisse aprillis, sügisel lahkub hiljemalt oktoobris. 

Pesa teeb vihitaja veekogu kaldale, veest kuni mõnekümne meetri kaugusele taimestikuga pinnasele. Pesa võib olla põõsa varjus, aga mõnikord on leitud vihitaja pesa avatud kohast teeraja ääres.  

Vihitaja tunneb ära iseloomuliku läbitungiva vihitava häälitsuse järgi. Vihitaja kiirest vihitamiste jadast koosnevat rütmilist mängulalulu võib pesitsuspaikades kuulda ööpäev läbi.

Vihitaja mängulaul:

Vihitaja häälitsused:

 

KURELISED

 

Sookured

Sookured tantsivad

Sookurg      Grus grus

Eestis on sookurg erinevates märgalaelupaikades, eeskätt lage- ja põõsassoodel, aga ka veekogude roostikes, lamminiitudel ning isegi raiesmikel tavaline pesitseja. Sookurg saabub kevadel Eestisse märtsis-aprillis, sügisel lahkub septembris. Alates augustist kogunevad sookured suurte parvedena ööbimispaikadesse rannikul ja soodes ning septembri lõpus lahkuvad soodsa pärituule toel Lõuna- ja Lääne-Euroopas ning Põhja-Aafrikas asuvatele talvitusaladele.

Rändavaid linde märkab enamasti nende kaugelekostvate kruugutuste järgi. Pesapaigas esitavad vanalinnud (eriti varahommikuti) valjuhäälset duetti.

Sookure duett:

https://www.xeno-canto.org/507314

https://www.xeno-canto.org/512585

Sookure häälitsused:

https://www.xeno-canto.org/516968

https://www.xeno-canto.org/514767

https://www.xeno-canto.org/431648

 

HANELISED

 

Sõtkad

Sõtkapere

Sõtkas      Bucephala clangula

Sõtkas eelistab pesitseda siseveekogude, eelkõige metsajärvede, aeglase vooluga jõgede, kopralompide ja metsatalude tiikide ümbruses, kuid ta elab ka metsasel mererannikul. Sõtkas on üks väheseid partlasi, kes pesitseb puuõõntes, mõnikord ka muudes õõnsustes (näiteks pesakastis). Eestis on sõtkas laialt levinud ning teda kohtab meil aastaringselt, kuid talvel vaid jäävabal mererannikul.

Sõtkas teeb küll prääksatusi ja korisevaid häälitsusi, kuid kõige iseloomulikum sõtka tekitatud heli on tiivalöökidest tekkiv vilejas vihin, mille järgi saab lendava linnu eksimatult ära määrata. 

Sõtka häälitsused:

https://www.xeno-canto.org/340625

https://www.xeno-canto.org/237168

Sõtka tiivavihin:

https://www.xeno-canto.org/216973

https://www.xeno-canto.org/448262

https://www.xeno-canto.org/368989

 

ÖÖSORRILISED


 

Öösorr

Öösorr puhkab männioksal

Öösorr      Caprimulgus europaeus

Öösorr eelistab elada hõredates raba- ja nõmmemännikutes, kuid teda kohtab kõikjal hõredates metsades või ka raiesmikel. Kevadel saabub öösorr Eestisse mais, sügisel lahkub septembris. Öösorr on öise eluviisiga, keda sageli kohtab autotulede valgel metsateel istumas. Päeval lösutab ta pikisuunaliselt puuoksal, millelt öösorri hea varjevärvuse tõttu on teda pea võimatu märgata. Öösorr pesa ei ehita, vaid muneb oma kaks muna otse maapinnale samblale.

Öösorri nurruv, kahel helikõrgusel vahelduv laul (sorin) võib öösel pimedas lühikeste pausidega kesta lausa tunde. Lennul teeb öösorr ka ninahäälseid kriuksatusi ning mängulennul laksutab ka tiibadega.

Öösorri laul:

https://www.xeno-canto.org/323841

Öösorri lennuhäälitsus:

https://www.xeno-canto.org/214075

Öösorri tiivalaksatused:

https://www.xeno-canto.org/376893 

 

PIIRITAJALISED

 

Piiritaja

Piiritaja

Piiritaja       Apus apus

Piiritaja pesitseb enamasti seltsingutena hoonete ja müüride urgetes (räästaalustes, õhutusavades), aga ka puuõõnsustes ja pesakastides. Piiritaja saabub kevadel Eestisse mais, viimased isendid lahkuvad sügisel juba septembris.

Piiritaja elu möödub lennates: ta isegi magab õhus ning toitub vaid õhuputukatest. Kui piiritaja juhuslikult maapinnale satub, ei suuda ta ise enam õhku tõusta ja langeb enamasti röövloomade saagiks. Maha kukkunud piiritajat (näiteks äsja pesast lahkunud poega) saame aidata teda õrnalt õhku visates.   

Piiritaja teeb läbilõikavaid kriiskavaid häälitsusi. Suveõhtutel võib pesitsuspaikades jälgida piiritajasalkade valju kriiskamise saatel toimuvaid suurekiiruselisi paraadlende.

Piiritaja häälitsused:

https://www.xeno-canto.org/429082

https://www.xeno-canto.org/488744

https://www.xeno-canto.org/487750

https://www.xeno-canto.org/384545

 

KÄOLISED

 

Kägu

Kägu

Kägu       Cuculus canorus

Kägu on Eestis väga laialt levinud. Ta pesitseb väga erinevat tüüpi metsades, puissoodes, parkides jm. Sellise väga laia elupaigavaliku tingib asjaolu, et meie käod munevad oma munad väga erinevate linnuliikide pesadesse - kägu ise pesa ei ehita ja oma poegi üles ei kasvata. Kõige sagedasemad peremeesliigid, kelle pessa kägu oma munad muneb, on linavästrik, hall-kärbsenäpp, kadakatäks, sookiur, metskiur, punarind, metsvint, salu-lehelind, aga ka mitmed roo- ja põõsalinnuliigid. Kägu saabub kevadel Eestisse aprilli lõpus - mais, sügisel lahkub hiljemalt septembris.

Käo “kukkumine” on üks tuntumaid linnulaule, kusjuures kahesilbilise “kuku” kõrval teeb isaslind mõnikord ka kolmesilbilist “kukkumist”. Ärritunud isaslind võib ka kähedalt kägiseda. Emane kägu teeb aga hoopis kiiret kilkavate häälitsuste jada, mis sarnaneb väikekoovitaja häälitsusega. Käo “kukkumist” kuuleb mais-juunis varahommikust kuni hilisõhtuni.  

Käo “kukkumine”:

Emaslinnu häälitsus:

 

TUVILISED

 

kaelustuvi

Kaelustuvi

Kaelustuvi       Columba palumbus

Kaelustuvi ehk meigas on Eestis kõige tavalisem tuviliik, kes elab kõikvõimalikes metsades. Viimastel kümnenditel on ta aga ka linnastunud, pesitsedes nii linnaparkides kui ka suurtes aedades. Kaelustuvi on rändlind, kes kevadel saabub Eestisse märtsis – aprillis, sügisel lahkub septembris – oktoobris. Üksikud kaelustuvid on Eestis ka talvitanud.

Mängulennul kaelustuvi tõuseb kiirete tiivalöökidega kõrgele ja liugleb siis aeglaselt allapoole. Pesitsusajal kuuleb pea igast metsatukast kaelustuvi viiesilbilist kumedat rütmilist mängulaulu, mida ta enamasti kordab mitu korda järjest.

Kaelustuvi laul:

 

RÄHNILISED

 

Laanerähn

Laanerähn

Laanerähn        Picoides tridactylus 

Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn on Eesti looduslike metsade asukas, kes eelistab elada vanades kuusikutes. Laanerähn on levinud üle kogu Mandri-Eesti, kuid saartel on ta haruldus - haudelindude levikuatlase andmetel on teda aastatel 2003-2009 saartel leitud üksnes ühest 5x5 suurusest atlaseruudust Hiiumaalt Kõpu poolsaarelt. Laanerähn on paigalind, kuid mõnel sügisel võivad osad põhjapoolsemad laanerähnid ka lõuna poole rännata. 

Laanerähn on enamasti vaikne ja tähelepandamatu. Tema trummeldamine on keskmise pikkusega (ligikaudu 1,3 sekundit), mis algab aeglasemalt ja justkui ebalevalt, kuid tugevneb siis ja jätkub ühtlasena.

Laanerähni trummeldamine:

Laanerähni häälitsus:

 

Väike-kirjurähn

Väike-kirjurähn

Väike-kirjurähn       Dendrocopos minor

Väike-kirjurähn on Eestis üks tavalisemaid rähne, kes elutseb peamiselt leht- ja segametsades, aga ka parkides ning aedades. Pärast pesitsusperioodi liigub ta sageli ringi tihasesalkades. Väike-kirjurähn on paigalind, kuid mõnel sügisel rändab osa lõuna poole.

Väike-kirjurähni kevadine “laul” on pikk, 10-15-silbiline “piipitamine”, mis sarnaneb väänkaela häälitsusega, kuid ei ole nii jõuline. Väike-kirjurähni trummeldamine on pikem (kestab ligikaudu 1,5 sekundit) ja nõrgem, kui suur-kirjurähnil.

Väike-kirjurähni laul:

Väike-kirjurähni trummeldamine:

 

Väänkael

Väänkael

Väänkael      Jynx torquilla

Väänkael on rähniline, kes elab leht- ja segametsades ning parkides ja aedades. Sobivat pesapaika otsides rüüstab ta teiste õõnsustes pesitsevate lindude pesi, visates välja nii pesamaterjali, munad kui ka pojad. Väänkael pesa ei ehita, ta muneb 7-10 valget muna otse puuõõnsuse või pesakasti põhja. Väänkael on meie rähnilistest ainus kaugrändur – talve veedab ta Sahara taga troopilises Aafrikas. Väänkael saabub Eestisse aprilli teisel poolel ja lahkub septembris. 

Peamiselt sipelgatest toituvat väänkaela valju kiikitavat “laulu” kuuleb kevadel kohe saabumise järel pea igas aias ja pargis. 

Väänkaela laul:

 

KAKULISED

 

Kodukakk

Kodukakk

Kodukakk     Strix aluco

Kodukakk on Eestis üks levinumaid ja tavalisemaid kakuliike. Ta elutseb kultuurmaastikus: parkides, kalmistutel, põldudevahelistes lehtmetsatukkades, suurtes taluaedades, kus leidub sobivaid õõnsusi pesitsemiseks. 

Kodukakk on täielikult öise eluviisiga kakk, keda päevasel ajal võib kohata vaid juhuslikult (näiteks puuoksal tihedalt vastu puutüve liibunult puhkamas).

Kodukaku venitatud territooriumihüüdu, mis kostab 2-3 km kaugusele, võib kuulda öösiti alates kevadtalvest, soojadel talvedel juba jaanuaris eriti linnades, kus kodukakud alustavad pesitsemist varem. Kodukaku kutsehääl on terav kiuksatus.

Kodukakk oli Eestis 2009. aasta lind, kelle kohta saab lisaks lugeda siit: https://www.eoy.ee/kodukakk/.    

Kodukaku territooriumihüüd:

Kodukaku häälitsused:

 

Värbkakk

Värbkakk

Värbkakk       Glaucidium passerinum

Värbkakk on Euroopa väikseim kakuline, kes on vaid pisut suurem kui leevike. Värbkakk elab metsades, eelistatult kuuse-segametsades üle kogu Eesti ja ta on meil üks tavalisemaid kakuliike. 

Värbkakk on kõige aktiivsem varahommikul ja õhtuhämaruses ning seda kartmatut lindu võib sageli puu, enamasti kuuse ladvas istumas näha. Värbkakku võib näha ka päevasel ajal, siis reedab tema olemasolu ärevate tihaste hädakisa, sest värbkaku saagiks on pisinäriliste kõrval ka väiksed linnud. 

Värbkaku territooriumihüüd on rütmiliselt korduv pehme vile, mida ta esitab puu (kuuse) ladvas istudes. Sageli võib kuulda ka värbkaku venitatud vilesid.

Värbkaku territooriumihüüd:

Värbkaku häälitsused:

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.