Kaelustuvi ehk meigas        Columba palumbus

 

Kodutuvi                   Columba livia

 

Kas on põhjust kaelustuvisid ja kodutuvisid koos vaadelda?

Tõepoolest kaelustuvid urbaniseeruvad: elutsetakse nii Tallinna, kui teiste linnade ja asulate parkides, kalmistutel ning lähimetsades. Sama protsess on toimunud nii Kesk-Euroopas, kui Skandinaaviamaades.

Meil on enamvähem sarnane  ka pesitsejate arvukus, aga kodutuvid võime pidada  paigalindudeks.

Koos septembrikuuga algas meigaste ränne, mis lõpeb koos oktoobris. Nende talvitumisalad jäävad nii lääne-, kui lõunapoolsesse Euroopasse, aga mõned isendid katsuvad talve ka meil üle elada.

Pesitsusvälisel ajal on kaelustuvid seltsingulased, moodustades vahel päris suuri parvesid. Meigaste tiivaplagin lendutõusul kostub kaugele ja kui see toimub ootamatult, siis isegi veidi ehmatavalt.

Kui meikaid võrrelda kodutuvidega on esimesed umbes poolteist korda kogukamad, kaaludes umbes pool kilo. Sulestik mõlemal liigil tuvihall, aga meigastel on pikem nii kael, kui saba. Nimele kohaselt valged laigud kaela külgedel ja hallikasroosa rinnasulestik. Lennupildis hakkab silma tiibade valge esiserv, aga lend ise on jõuline ja kiire.

Tänavustel noorlindudel puuduvad veel valged kaelalaigud ehk on seega kergelt vanalindudest eritatavad.

Kaelustuvide vaatlused: LINK

Kodutuvide vaatlused: LINK

 

Kaelustuvi ( www.loodusemees.ee )

Kodutuvi