Harilik jõhvikas ehk kuremari Oxycoccus palustris
Tavaliselt peetakse jõhvikate valmimise ajaks septembri teist nädalavahetust (mäletame aegu, kui varasemalt oli korjamine isegi keelatud). Enamatel aastatel nii ongi, aga Kristel Vilbaste sõnul, kes ka jõhvikaraamatu kirjutanud soovitab Lõuna-Eestis jõhvikale minna ja jõhvikaid on kenasti.
Põhja-Eestis olid nädalavahetusel veel jõhvikatel küljed roosad ja seest toored ehk kannatab nädala korjamisega lõpuni oodata.
Pohl
Harilik pohl ehk palukas Vaccinium vitis-idaea
Palukamarju on üle eesti, kohati laiguti, aga marjad on kenad. Männimetsades ja rabaveertes on korjajaid näha.
Harilik kivipuravik
Harilik kivipuravik Boletus edulis
Metsas ja vähem sõidetud metsateede ääres leiame jälle puravikke. Huvitav, kas see on tänavu juba nn „kolmas laine“. Teisi hilissuviseid ja varasügisesi söögiseeni loomulikult ka. Tartu Loodusmuuseum korraldab seenepäevi ja -retki koos teadlastega, aga eks tasapisi järgnevad ka teised loodusharidusega tegelejad.
Võime kinnitada, et Põhja-Eesti metsadesse on samuti põhjust seenele ja pohlale minna.