Lauk ehk vesikana       Fulica atra

Musta sulestikuga kurelised, kes veidi isegi kanu meenutavad, aga toimetavad sarnaselt ujupartidele - laukude läbiränne on märgatav. Meil võis neid tänavu pesitseda umbes nelja tuhande paari ringis.

Ränne on alanud, aga laukudel ei ole lahkumisega kiire. Seltsinguid, aga vahel ka parvi võib kohata nii siseveekogudel, kui merelahtedel kuni jää tekkimiseni, aga jäävabadel aladel isegi talvitutakse.

Tuhm musta sulestikuga ja märgatavalt valge laubakilbiga ning valkja nokaga veelinnud. Tiibade kuju ümar ehk meenutab kodukanade tiibu, mida näeme kui laugud veepinnalt hoojooksuga lendu tõusevad - rände aegu tegutsevad suured parved ka lahtede avavees. Kui laugud märkavad ohtu, näiteks kõrgel tiirutava merikotka näol läheb „vesikanade kari“ hirmsa pladistamise saatel pikale hoojooksule enne kui seltsing lendu saab tõustud ja tõsi on see, et selline vaatepilt tekitab isegi merikotkas segadust.

Taimestikurikkas kaldavees joostakse hoopis kuni pillirooni, et vaikselt peituda kõrges taimestikus.

Toitutakse nii taimestikust, kuid vähemal määral ka loomsest. Toitu sõelutakse veepinnalt, katkutakse kividelt ja isegi sukeldutakse, kuigi nende tumehallidel jalgadel puuduvad ujulestad, mida asendavad nn sumajalad, aga viimane on lihtsalt teadmiseks.

Laukude emas- ja isaslinde eristavad omavahel viimase laiema nokakilbi järgi pigem asjatundjad. Keskeltläbi kuni neljakümne sentimeetriste lindude kaal jääb alla kilo.

Laugud. Matsalu

Laukude ehk vesikanade vaatlused: LINK