Sõtkas      Bucephala clangula

 

Enam kohatavad sügisrände aegsed sukelpartide liigid saavad tänasega tutvustatud. Loo lõpus leiad ka haneliste ja ujupartide tutvustused. Meil jääb üle veel tutvustada sügisrännul olevaid kosklaid.

Sukelpartidest sõtkaid pesitses meie metsasema ala siseveekogudel kuni viis tuhat paari, kuid sügisene läbiränne on arvukas. Toituma jäädakse meie siseveekogudele vähemarvukate seltsingutena kuni jääkatte tekkimiseni, aga arvukamalt merelahtedele.

Sõtkaseltsingud muudavad päevasel ajal tihti oma toitumisala ja on just seetõttu märgatavad ja nende lendu saadab iseloomulik tiibade vilin.

Viimaste aastate pehmed talved on soodustanud sukelpartide talvitumist meie rannikumerel. Sellisteks kohtadeks võime pidada Küdema lahte, Tagamõisa ja Sõrve poolsaarte ümbrust, Põõsaspea ja Pakri poolsaare ümbrus, kus tormiste ilmade korral on veelindudel hea ja lähedal poolsaare tuulealuselt küljelt tormivarju leida. Talvitumise aegu seltsitakse sageli nii aulide, kui jääkosklatega

Kuid miks me ei märka suuri sõtkaste rändeparvi?

Sõtkad rändavad öisel ajal jäädes seetõttu tähelepanuta (linnumehed registreerivad rändeparvi ja nende arvukust öisel ajal radari abil).

Heaks määramistunnuseks on sõtkaste peakuju, mis paistab eemalt veidi kolmnurksena.

Isaslindude äratundmine ei valmista ka puhkesulestikus raskusi. Peasulestik must, põskedel peaaegu ümmargused valged laigud. Seljasulestik ja tagakeha must, rind ja küljed valged ja kõht hallikalt valge (Arne ülemisel fotol märkab tähelepanelik vaatleja, et lennupildis on sugupooled eristatavad).

Sõtkas

Emas- ja noorlindude peasulestik tumepruun, ümber kaela valge kaelus ja puudub valge põselaik. Heledamaid laike märkame nii tiibadel, kui rinnal. Kehasulestikus domineerib hallikaspruun, kõhusulestik hallikasvalge.

Kõigi sõtkaste väiksevõitu nokk on must, silmad ja jalad kollased pruunide ujulestadega.

Emas- ja noorlindude kaaluks jääb kuni kolmveerand kilo, isaslinnud on paarisaja grammi võrra raskemad. Vanad isaslinnud kaaluvad üle kilo.

Toitu otsitakse veekogu põhja sukeldudes, siis peamiselt selgrootuid ja karpe, taimset toitu tarbitakse harvemini.

Sõtkaste vaatlused: LINK

Sukelpartidest oleme seni tutvustanud:

Aulid: LINK

Must- ja tõmmuvaeraid: LINK

Hahka: LINK

Punapea-varte: LINK

Merivarte: LINK

Läbirändavatest sukelpartidest oleme tutvustanud:

Rääksparte: LINK

Luitsnokki: LINK

Sinikael-parte: LINK

Sooparte: LINK

Piilparte: LINK

Viuparte: LINK

Läbirändavatest hanedest ja nädalavahetusel oli läbirändajaid massiliselt ja põllud päevasel ajal toitujaid täis:

Suur-laukhanesid: LINK

Rabahanesid: LINK

Kohatakse veel hallhanede läbirändavaid seltsinguid, kes pärit Loode-Venemaa tundraaladelt, keda veel viimastel päevadelgi märgatud. Hallhanedest kirjutasime nende põhirände aegu septembri teisel poolel: LINK

Laglede arvukamaid esindajaid:

Must-lagled: LINK

Valgepõsk-lagled: LINK