Rasvatihane       Parus major

Meil tänavu pesitsenud rasvatihaste noorlindudest on rännanud „looduse kutsel“ lõuna poole. Pesitsenuid võis meil tänavu olla kolm-, nelisada tuhat paari ja mingi osa nendest pesitsesid suvel veel teiselgi korral.

Meile on juba saabunud ja saabumas arvestatav hulk läbirändajaid ning talvituma jääjaid. Pikaajalised vaatlused ja loendused näitavad, et talvituma jäävate rasvatihaste arvukus ületab suvise pesitsejate arvukuse ümmarguselt kahekordselt. Rasvatihased on ju meil arvukaimad talilinnud.

Rasvatihased rivaalitsevad

Märgata on, et rasvatihased liiguvad ringi ja tegutsevad salkades. Kui selliste salkade tegutsemist vaadelda võime täheldada, et puudel toitu otsivad rasvatihased hoiavad omavahel „parajat“ vahemaad. Ähvarduspoosi võtab lind siis, kui keegi salga liikmetest temale liiga lähedale on sattunud ja vahel võib minna isegi kergeks nagelemiseks, kui hiljem saabunu ei mõista kiirelt taanduda. Käitumine viitab sellele, et salga liikmete vahel on nõrk side.

Vastu õhtut salgad lagunevad. Iga rasvatihane peab endale leidma  ööbimispaiga, milleks sobivad kõik varjulised kohad. Hommikuvalges kogunetakse jälle salkadesse. Küllalt sageli võime sellises seltsingus märgata tegutsemas ka teisi värvulisi. 

Lindude toidulaua ülesriputamiseks on veel aega.

Rasvatihaste vaatlused: LINK