Taliinnukaamera - urvalind

Postitas Looduskalender - L, 23.01.2021 - 10.10
Autorid

Külalisi tutvustab Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõtmmis Biker, LK foorumist

Fotod Arne Ader ja Margus Ots

Image
 Urvalind külastas toidumaja 28. detsembril
Sisu

 Urvalind külastas toidumaja 28. detsembril

Urvalind on Eestis kõikuva arvukusega talvitaja, keda mõnel talvel on siin kuni pool miljonit isendit. Peamiselt märtsis ja aprillis ning oktoobris ja novembris näeb neid Eestist ka arvukalt läbirändamas.

Urvalindude emas- ja noorlindudel on punane vaid otsaesine, vanadel isaslindudel on punakaid sulgi ka rinnaesisel

Urvalindude emas- ja noorlindudel on punane vaid otsaesine, vanadel isaslindudel on punakaid sulgi ka rinnaesisel  (www.loodusemees.ee)

Urvalinnu toiduks on puude (peamiselt kase ja lepa) ning teiste taimede seemned. Pesitsusajal sööb ta ka putukaid ning talvel hea meelega inimese pakutavaid päevalilleseemneid. Taimedel toituvad urvalinnud on inimese suhtes suhteliselt kartmatud ja lasevad end sageli vaid paari meetri kauguselt vaadelda. Urvalinnud liiguvad enamasti parvedes, milles võib mõnikord olla isegi mitu tuhat lindu. Näiteks vaadeldi 22.02.2004 Tartumaal Aardlapalu prügila juures 2500 urvalindu.

Urvalinnud lepaseemneid söömas

Urvalinnud lepaseemneid söömas

Urvalind pesitseb Euroopas põhjas tundras ja metsatundras (alamliik flammea), aga ka Lääne-Euroopa mägedes ava- ja pool-avamaastikus (alamliik cabaret, lõuna-urvalind). Eestis on urvalind lääneranniku ja –saarte kadastike haruldane pesitseja (5-30 paari), linnuharulduste komisjoni andmetel on urvalinnu kindel pesitsemine registreeritud siiski vaid kaks korda – 2008. aastal Saaremaal Loodes ning 2013. aastal Hiiumaal Saarnaki laiul.

Ühtlasi on ebaselge, kas Eestis pesitseb tavaline urvalind (alamliik flammea) või hoopis lõuna-urvalind (alamliik cabaret), keda käsitletakse mõnede autorite poolt ka omaette liigina.

Urvalinnuparvedes võib kohata ka hele-urvalinde (Carduelis hornemannii), kelle eristamine tavalisest urvalinnust ei ole sugugi nii lihtne kui linnumääraja pilte vaadates esmapilgul tunduda võib. Palju leidub kahe liigi vahevorme ning viimasel ajal on süstemaatikud hele-urvalindu pigem urvalinnu alamliigina käsitlema hakanud.

Hele-urvalind, 29.02.2012 Sõrve säär. Hele-urvalind on tavalisest urvalinnust selgelt heledam ning laiema valge tiivatriibuga. Ka päranipuala on hele-urvalinnul erinevalt urvalinnust triipudeta puhasvalge. Kuna leidub palju vahevorme, ei õnnestu alati urvalindude liike või alamliike kindlalt määrata.

Hele-urvalind, 29.02.2012 Sõrve säär. Hele-urvalind on tavalisest urvalinnust selgelt heledam ning laiema valge tiivatriibuga. Ka päranipuala on hele-urvalinnul erinevalt urvalinnust triipudeta puhasvalge. Kuna leidub palju vahevorme, ei õnnestu alati urvalindude liike või alamliike kindlalt määrata. / foto: Margus Ots

Urvalinnu kohta loe lisaks veebilehelt NatureGate eLoodus.
Urvalinnu häälitsusi kuula xeno-canto kodulehelt.
Urvalinnu vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

Hele-urvalinnu kohta loe lisaks veebilehelt NatureGate eLoodus.
Hele-urvalinnu häälitsusi kuula xeno-canto kodulehelt.
Hele-urvalinnu vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

Külaliste pildialbumi leiad LK foorumist: LINK

Varem tutvustatud külalised:

Harakas: LINK

Koduvarblane: LINK

Raudkull: LINK

Leevike: LINK

Tutt-tihane: LINK

Musträstas: LINK

Hallpea-rähn: LINK

Põhjatihane: LINK

Salutihane: LINK

Puukoristaja: LINK

Suur-kirjurähn: LINK

Rohevint: LINK

Musttihane: LINK

Põldvarblane: LINK

Pasknäär: LINK        

Sinitihane: LINK       

Rasvatihane: LINK

IMETAJAD:

Kodukass: LINK

Oravast: LINK

Metsnugisest: LINK

 

Marko Mägi ja Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.