Kuu aega tagasi, 28. veebruaril lõppes tänavune hundijahihooaeg. Jahihooaja lõpu seisuga kütiti Eestis lubatud 149 hundist 131, lisaks üks eriloaga lastud Harjumaa hunt.

Hundijahiks antakse Eestis lube kahes järgus. Esmalt andis Keskkonnaamet loa 140 hundi küttimiseks. Tuginedes jahihooaja käigus kogunenud lisaandmetele, anti 12. veebruaril luba veel 9 isendi küttimiseks. Need lisaload olid suunatud kärntõves vaevlevate võsavillemite likvideerimisele ja kahjustustega piirkondadesse.

Tänavune hundijahihooaeg oli kõmuline. Lubatud küttimismaht oli möödunud aastatest oluliselt suurem, kuna seireandmed näitasid hundi arvukuse kasvu. Kui aastateks 2012-2021 kokkulepitud suurkiskjate kaitse- ja ohjamise tegevuskava kohaselt on eesmärk säilitada Eestis 15-25 hundi pesakonda (see teeb kokku umbes 150-250 hunti), siis pesakondade arvuks möödunud sügisel prognoositi 32-34. (Jahihooajal lisandunud andmete põhjal sai kinnitust siiski 26 pesakonna olemasolu 2020 sügisel.) Suurema küttimissurvega loodeti Mandri-Eesti huntide arvukus viia 20 pesakonnani.

Mitte kõik ei ole nõus sellega, et Eestis peaks hundi kui ökosüsteemi tugiliigi arvukust niivõrd madalal hoidma. Eriti kui rahvusvahelised teadusuuringud näitavad, et suur küttimissurve pigem suurendab kahjustusi lambakasvatajatele. Hundid toetuvad ju toidu hankimisel paljuski karjaliikmete koostööle. Kui hundijahi tulemusena on kari lagunenud, on omapäi jäänud huntidel (eriti noorukitel) metslooma keeruline jahtida. Lihtsam ja ohutum on valida mõni kergemat vastupanu osutav saakloom - või veelgi parem - saakloom, kes õieti üldse vastupanu ei osuta, näiteks lammas.

Viimased kolm aastat on Eestis hunte kütitud mitte maakondade põhiselt, vaid ohjamisalade põhiselt. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus küttimissurve on suunatud eeskätt just loomakasvatuspiirkondadesse ning loodusmaastikel elavad hundid, kes inimestele kahjusid ei tekita, jäetaks rahule. Kuivõrd see on ka tulemust andnud, ei ole päris selge.

Tänavu jäi hundijahis (1. november - 28. veebruar) realiseerimata vaid 18 küttimisluba. Enim hunte kütiti Pärnumaal - 24 isendit. Raplamaal kütiti 17, Lääne-Virumaal 16, Järvamaal 13, Harjumaal ja Võrumaal 11, Ida-Virumaal 10, Viljandimaal ja Põlvamaal 7, Läänemaal 5, Tartumaal ja Jõgevamaal 4 ning Valgamaal 2 võsavillemit.

Vähemasti on huntidel nüüd väike hingetõmbepaus. Jahihooaeg on läbi, paaritumishooaeg on läbi. Aprilli lõpus või mai alguses sünnivad kutsikad ning siis on hundimammadel ja -papadel käpad tööd täis. Eriti keeruline on neil hundiemadel, kelle paariline jahi käigus hukka sai. Kui ka varasema aasta järglasi pole abiks võtta, on kutsikate ellujäämise tõenäosus väike. Kutsikate kasvatamine nõuab huntidel karja koostööd.

Tabel: Keskkonnaamet

Foto ja tekst: Laura Kiiroja