Täna, 23. aprillil, kolm aastat tagasi kuulutati hunt rahvusloomaks. „Hunt on kõikidest üle,“  ütles tookord oma avasõnas Aleksei Turovski pidulikul sündmusel Rahvusraamatukogu loodusõhtul. Väljakuulutamise ajaks sai valitud just jüripäev, kuna pärimuse järgi olid hundid tuntud kui püha Jüri kutsikad ning selle päeva ended olid esivanematel tugevasti seotud karjakasvatamisega. Usuti näiteks, et sel päeval tehtud maagilised rituaalid hoiavad hundi karjast eemal.

Rahvuslooma väljakuulutamist ettevalmistav vabatahtlike grupp uskus, et hundi saab välja kuulutada vaid lambakasvatajate toel. Arvati, et kui rahvuslooma teemal ei kaasne piisavalt laia huvigruppide kokkulepet, siis kukub asi läbi ja ühiskond pöördub tülli. Seetõttu oli lamba- ja kitsekasvatajate kui hundi ühe peamise huvigrupi jah-sõna kogu ettevõtmisele määrava tähtsusega. Ülesanne nõusolekut taotleda ei tundunud aga kergete killast, sest just karjakasvatajate poolt näis tulevat hallivatimehe suunas vaenu ja rusika vibutamist.  Olgu Tšehhis või Norras – ikka oli teada karjakasvatajate kompromissitu suhtumine hunti.

Üllatus oli aga suur, kui Eesti lambakasvatajatega läbi rääkides selgus, et nemad mõistavad väga hästi hundi kui ökosüsteemi tugiliigi tähtsust ning on nõus asja arutama.

„Mittetulundusühingu inimestena saime aru, et rahvuslooma asja veavad samasugused inimesed nagu meie,“ kommenteerib Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu juhatuse liige Ell Sellis, „Mõistsime, et sellel loomal on olemas meeskond, kes tegeleb rahvusloomaga ka pärast valimist edasi ja meil on lootust, et tulevad paremad lahendused hundi-lambakasvatajate konfliktile.“  

Kui lambakasvatajad andsid oma nõusoleku, alles siis oli mõtet rääkida ka teiste huvigruppide ning osapoolte esindajatega, kelleks olid bioloogiaõpetajad, pärimuskultuuri tundjad, looduskaitsjad, loodusturismi korraldajad, teadlased, Eesti kapitali esindajad ning jahimehed.  Viimased jäid hundi valimise suhtes neutraalsele positsioonile, teised osapooled olid kõik hundi kui rahvusloomaga nõus.

Eesti lambakasvatajate heast suhtumisest hunti annab aimu ka äsja valminud 11. klassi õpilase Aron Oti uurimistöö „Hunt“ Audentese Spordigümnaasiumis Otepääl. Töö raames toimunud küsitlus tuvastas, et lambakasvatajad hindavad hunti kõrgelt. Küsimusele, mis on hundi peamised positiivsed küljed, vastas 67% lambakasvatajatest, et hundid on loodusliku tasakaalu säilitajad,  15% vastanutest arvab, et hundid on intelligentse ja huvitava käitumisega loomad ja 3% hindab hunti kui väärtuslikku jahiulukit, lisaks peetakse hunti mitmel muul moel oluliseks. Vaid 2% kõigist vastanutest peab hundi heaks küljeks seda, et kiskjakahjude korvamine on loomapidajale oluline sissetulek. Ja vaid 8 protsenti leiab, et hundis pole midagi positiivset. Loovtöö tulemusena leidis seega küllaldast tuge arvamus, et Eestis pole pime hundiviha lambakasvatajate hulgas levinud. Küsitlusele vastas 4,8 % Eesti lambakasvatajatest.

Lambakasvatajate enamiku soosiv suhtumine hunti seega rõõmustab jätkuvalt ja ehkki hunditeemalised konfliktid pole rahvuslooma valimise järgselt kolme aastaga otsa lõppenud, on saavutatud peamine – teekond kompromisside ja koostöö suunas huvigruppide vahel, mis kulgeb kõigile talutavas tempos. Inerts hundist halba rääkida on küll tugev, aga tähtis on püsida rahulikult sihil ning hoida eesmärke silme ees  – kindlustada väärikas suhtumine hunti kui ökoloogilise tasakaalu tugiliiki ning kui esivanemate poolt enim austatud metslooma.

Rahvuslooma ümarlaud

Rahvuslooma ümarlaud - vabatahtlike grupist väljakasvanud koostöö mudel, kuhu kuuluvad looduskaitsjad, kultuuriinimesed, loodusturismi esindajad, lambakasvatajad, jahimehed, loodusajakirjanikud ja teadlased, teiste hulgas Mati Kaal, Laura Kiiroja, Marju Kõivupuu.