Jäljeread kõnelevad - metsnugis

Postitas Looduskalender - E, 06.12.2021 - 11.11
Autorid

Jäljed LK-team

Foto Arne Ader

Metsnugise jäljerida

Metsnugise jäljerida

Sisu

 

Metsnugis         Martes martes

 

Tavaliselt liigub metsnugis hüpetes jättes paarisjälgi. Liikudes asetuvad tagakäpad esikäppade jälgedesse ja nn sammuvahe on poolest meetrist vahel isegi paarkümmend sentimeetrit pikem. Talveks muutuvad jalatallad karvaseks ja ööloomadena liigutakse ringi hämarikust alates.

Metsnugised elutsevad päris erinevates küpsetes metsatüüpides, kus tihedat alusmetsa ja toidu otsinguil liigutakse ka põõsastikes (sarapikud, kadastikud). Veekogudele jääkatte moodustumise ajal võime muidu vett pelgavaid metsnugiseid kohata roostikes toidulisa otsimas.

Inimasustuse lähedus kolatakse läbi ja sageli jäävad üksikeluviisilised metsnugised päevapuhkuse ajaks elumajade pööningutele või kõrvalhoonetesse ehk varjutakse päris juhuslikes kohtades.

Nii esi-, kui tagajalgadel on viis küünistega varvast. Lumes on esijala jälje pikkus viis kuni seitse sentimeetrit ja tagajalal mõne sentimeetri jagu lühem.

Nii esi-, kui tagajalgadel on viis küünistega varvast. Lumes on esijala jälje pikkus viis kuni seitse sentimeetrit ja tagajalal mõne sentimeetri jagu lühem.

Kui jäljed ei ole lumes enam värsked võib jäljerida ekslikult valgejänese omaks pidada. Kui jäljerida pidi edasi liikuda katkeb metsnugise jäljerida mõne puu juures ja puudel tegutseb ja hüppab kärplane väga sarnaselt oravale.

Kui jäljed ei ole lumes enam värsked võib jäljerida ekslikult valgejänese omaks pidada. Kui jäljerida pidi edasi liikuda katkeb metsnugise jäljerida mõne puu juures ja puudel tegutseb ja hüppab kärplane väga sarnaselt oravale.

Metsnugis on ju kiskja ja võib talvises metsas jälitada ning murda endast hulga suurema valgejänese. Oravaid kimbutatakse nende talipesades: siit põhjus, miks orava ehitatud pesa on kahe väljapääsuga. Maapinnal jahitakse endid lumme ööbima sättinud kanalisi ja püütakse närilisi. Metsast leitud raibe tähendab arvestatavat toidulisa.

Seireandmeid arvesse võttes võiksime oletada, et meie metsades elutseb üle kuue tuhande metsnugise.

 

Metsnugis

Metsnugis ( www.loodusemees.ee )

Metsnugised on sihvaka ja tugeva välimikuga kandes juba talvekasukat. Kasuka karvastik on tihe ja sagedamini tumepruun, kohev saba umbes paarikümne sentimeetrine. Kõrvad peaga võrreldes suured ja teravatipulised. Kaelal ja rinnal torkab silma suur kollakas või oranžikas rinnalaik.

Suurust võiksime saledaid, sihvaka ja tugeva kehaehitusega metsnugiseid võrrelda kodukassiga sest ka täiskasvanud looma kaal on umbes paari kilo poole meetrise kehapikkuse juures, kusjuures õla kõrguseks võiks hinnata vaid viisteist sentimeetrit.

 

Teistest meie kärplastest on metsnugised veidi suuremad ja pikemate jalgadega.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.