Üksiku kuldi jälg

Metssiga      Sus scrofa

Meie metssead elutsevad oma levila põhjapiiril ja tänavune talv on neile raske: külmunud maapind ja lumikate teevad toidu kättesaamise raskeks ning jahimeestel on söödaplatsidel keelatud loomade rikkalik toitmine, mida saime aastate eest seakaamera kaudu jälgida.

Talvisel ajal otsitakse toidupooliseks tuhnides pilliroo- ja hundinuia risoome, süüakse nii kuusekasve, kui lumest turritavaid vaarikavarsi. Ojade ja kraavide põhjast leiavad metssead nii talvituvaid putukaid, kui nende vastseid. Kui metsast leitakse suurema uluki raibe, siis sellest küll mööda ei minda, lisaks liiguvad lumikatte all pisinärilised…

Ringi liigutakse kõrkjastikes, soodes, lodumetsades, aga samuti kultuurmaastikel.

Metssea väljaheited ( www.loodusemees.ee )

Innaaeg sai metssigadel läbi detsembris ja kuldid võivad pulmadest puhata ning algas neile tavapärane üksikeluviisiline eluperiood.

Täiskasvanud metssea kaal ületab kõvasti sadat kilo ja kuldi jälje suurus oleneb isendi vanusest ning tema kaalust. Sõrai jälje pikkus võib olla suurel isendil kuni seitse sentimeetrit ja olla umbes sama lai. Esijala sõrad on tagajalgade omadest vaid veidi suuremad. Kui rahulikus olekus liigutakse kõndides võib sammu pikkus olla kuni kuuskümmend sentimeetrit ja tagajalg asetatakse esijala jälge kusjuures jäljed on veidi väljapoole pööratud. Traavil jäljevahe muidugi pikeneb.

Emised koos kesikutega liiguvad karjas ja sügava lume korral teeb juhtemis karjale teed lükates lumme sügava vao, mida mööda on noorematel palju kergem liikuda.

Kuldi jäljerida metsateel