Eesti sai välisajakirjanikelt kiita

Postitas Aasta Loom - T, 14.06.2022 - 20.03
Avapilt
Sisu

Tekst: Helen Arusoo
Fotod: Rene Jakobson ja Andra Hamburg

 

Möödunud nädalal toimunud rahvusvahelisel ajakirjanike sümpoosionil kiideti Eesti hundi-alast koostööd ja keskkonnakaitset laiemat. “Kahjuks pole kogu maailm nagu Eesti,” nentis Kolumbiast pärit ajakirjanik Marc de Beaufort, “Võib-olla saab teie moodi asju korraldada ainult väikeses riigis nagu Eesti, aga vaatamata sellele annab teie lugu lootust meile kõigile.”

Ülemaailmse jahindussorganisatsiooni CIC konverentsi raames Riias korraldas jahimeeste selts 8.-9. juunil eraldi sündmuse ajakirjanikele Tallinnas, millest võtsid osa ka mitmed teenekad keskkonnareporterid ja filmitegijad välismaalt. Eesti dialoog hundi huvigruppide vahel äratas imetlust, sest kõik osapooled  - lambakasvatajad, jahimehed, looduskaitsjad, bioloogid - suudavad siin omavahel dialoogi pidada ning konfliktliiki rahvusloomaks valides on looduskaitse realiseerunud vaimse hoiaku kokkuleppena.

 

soomaa

Välismaa ajakirjanikud pööravad Soomaal Aivar Ruukeli juures ühisel jõul teistpidi haabja, mille meisterdamiskultuur detsembis UNESCO pärandi kaitse alla võeti.

 

Meedia vastutus on suur - Norra näide

Looduskaitses sajandi jagu valitsenud kontseptsioon ütleb, et inimesed tuleb loodusest eemal hoida. Nüüd ollakse veendunud, et loodushoid töötab hästi juhul, kui inimesi lubatakse majandada looduses, küsimus on vaid paindlikes kokkulepetes. Kui loodust hoitakse vabatahtlikult, mitte käsu ja keeluga, on kaitse efektiivne. 

Näiteks mitte kaugel siit Eestist, karjakasvatajate domineeritud Norras, on looduskaitselised väärtused hundi huvigruppidel omavahel kokku leppimata ja koostöö olematu. Norra hunditeadlane John Linnell kirjeldas sümpoosionil situatsiooni väljendiga “massihüsteeria”, lisades, et Norras on hunditeema muutunud tüliks, mida õhutab tagant meedia. “Massiivne konflikt mitte millegi üle on polariseerunud ühiskonna ning tulemuseks on situatsioon, kus eluruumi jagamine raskete inimestega on keerulisem kui eluruumi jagamine suurkiskjatega. Poliitikud kasutavad meediat ära, pannes oma sõnumi maksma.“ Tema sõnul pole situatsiooni parandamine lihtsate võtetega enam võimalik.  “Arvan, et see võtab aega aastakümneid, et asi liiguks paremuse poole,” ütleb John Linnell. 

Mida siis teha selles situatsioonis, kui asi on nii hull? “Arvan, et võtmeroll konflikti lahendusena on dialoogil, kus kõik saavad sõna, ehkki kõik argumendid ei saa omada sama kaalu," arvab Linnell. "Meedia vastutus on selle juures suur, see algab õigete faktide tutvustaja rolliga. Vahel räägitakse siin väga kummalisi lugusid huntide kohta. Arvan, et tüli leevendajatena sobiksid hästi ka kirjanikud, kes oskavad lugusid vesta – uut tüüpi lugusid hundist.”

 

Tuneesias on ajakirjanikud keskkonnakaitsja rolli

 Tuneesia kaks naisajakirjanikku ei suutnud aga sümpoosionil ära imestada, et Eestis tegeletakse keskkonnakaitsega parlamendi ja valitsuse tasandisl – asjaolu, mis Eestis ja Euroopas on elementaarne.

 

tuneesia naised
Cyrine Ben Saad (vasakul) on ajakirjanik, kes vabatahtlikult majutab kodutuid koeri ning leiab neile kodu, vasakul käel istub Mabrouka Khedir, kel on oma populaarne raadiosaade ja suur jälgijaskond.

 

“Meil oleks selline asi ebatavaline, et valitsus lahendaks keskkonnaprobleeme ja teeks looduskaitsealaseid pikki plaane. Meil on põhiline teema korruptsioonivastane võitlus,” tunnistas Mabrouka Khedir. Tema sõnul on pärast poliitililist pööret Araabia kevade näol 2010. aastal valitsused vahetunud juba 11 korda, korruptsioonitase on väga kõrge ja keskkonnateemadega tegelemine justkui luksus. 

  

ajakirjanikud

“Sõna on küll vaba pärast Araabia kevadet, aga ebastabiilsus on  väga suur, seetõttu mingeid pikaajalisi plaane looduskaitse vallas valitsusega teha ei saa,” kinnitas ka Cyrine Ben Saad, “Näiteks teie parlamendisaadik rääkis meile looduskaitsest (riigikogulane Yoko Alender käis sümpoosionit avamas – toim) meil sellised teemad parlamendis jutuks ei tule! Teil on riigitelevisoonis looduskaitse saade (“Osoon” – toim), meil sellist pole!” Seetõttu on Tuneesias peamiseks keskkonnamurede lahendajaks tihti ajakirjanikud ise, kes kampaania korras tõstatavad teemasid nagu saastumine või ressursside ületarbimine ning looduskaitsega tegelevad peamiselt MTÜ-d.

 

edu kuill

Soomaa giid Edu Kuill näitab turbasambla sees kasvavat "kärbsepüünist" ehk huulheina.

 

“Peab kindlasti kommenteerima, et situatsioonid Euroopas ja Läänes laiemalt on kardinaalselt erinevad, võrreldes Aafirka ja muude riikide keskkonnakaitsega,” ütles Marc de Beaufort.” Näiteks ma tean, et National Geographicu kanalit näeb maailmas igal pool, aga väljaspoolt läänt sisuliselt seda ei vaadata – see ei kõneta inimesi mujal. Raske on leida ühist keelt niivõrd erinevate ühiskondade vahel! Aga teie Eesti lugu –hundilugu  - on andnud lootust meile kõigile, et omavahel saavad konfliktsed pooled kokku leppida!”

 

marc
Kolumbiast pärit Marc de Beaufort on Netflixi tulevase saatesarja kontseptsiooni “Nature`s Keepers” (ee “Looduse hoidjad”) vedaja.

 

 

OLEREX TOETAB
RAHVUSLOOMA KODULEHTE.


Olerex logo

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.