Õitsevatest käpalistest

Postitas Looduskalender - L, 02.07.2022 - 11.11
Autorid

Pildstas LK-team

Image
Pruunikas pesajuur
Sisu

Pruunikas pesajuur

 

Pruunikas pesajuur      Neottia nidus-avis

 

Pruunikas pesajuur on varju armastav käpaline, kes on peaaegu ilma jäetud klorofüllist. 

Kasvukohtadeks salumetsad, sarapikud ja tihti noortes valgusvähestes kuusikutes.

Pruunikat pesajuurt ei ole raske leida, aga vajab veidi kogemust ja vahel lihtsalt peale sattumist.

Suur käopõll

Suur käopõll

 

Suur käopõll       Listera ovata

 

Meie looduses kõige sagedamini leitava käpalise kollakasrohelised õied asetsevad pikal ja tugeval varrel, mis võib sirguda kuni kaheksakümne sentimeetriseks. Kaks ümarat ilma rootsuta lehte kasvavad vastakuti maapinna lähedal.

Kasvukohtadeks puisniidud, metsaservad samuti niiskemates metsades, madal- või allikasoodes ja veekogude kaldaaladel.

Kahkjaspunane sõrmkäpp

Kahkjaspunane sõrmkäpp

Kahkjaspunane sõrmkäpp

 

Kahkjaspunane sõrmkäpp        Dactylorhiza incarnata

 

Hea aeg sõrmkäppade leidmiseks sest korraga õitsevad juulis paljud sõrmkäpalised

Õitsemas võime leida lisaks nimetatule tema alamliigi kollaka sõrmkäpa hoolimata sellest, et nad alustasid õitsemisega juba mai lõpus või juuni alul, aga õitsejaid leiame veel juuli alguses.

Kahkjaspunane sõrmkäpp on levinud üle Eesti kasvades kas niisketel või soistel niitudel, aga ka maantekraavides. Kollakat sõrmkäppa kohatakse pigem Lääne-Eestis.

 

Vööthuul-sõrmkäpp

Vööthuul-sõrmkäpp

Vööthuul-sõrmkäpp

 

Vööthuul-sõrmkäpp        Dactylorhiza fuchsii

 

Metsateede veertest võime praegusel ajal leida päris arvukalt käpalisi õitsemas.

Meie vööthuuled eelistavad niiskemaid kasvukohti, hõredamaid metsi ja niite. Kuivades kohtades me neid ei leia.

Vööthuul-sõrmkäpp on ühe meie tavalisemaid käpalisi. Taime lehed oma laiemast kohast vaid paar sentimeetri laiused ja neil võime märgata iseloomulikke tähne või täppe kuid sellised võivad hoopistükis  puududa. Lehtede altpool hõbedast tooni.

Vööthuule õied sarnanevad kuradi-sõrmkäpa omadega samuti kasvukohad ja nii on saanud võimalikuks vahepealsete tunnustega ristandite tekkimine.

Ööviiul

Ööviiul

Ööviiul

 

Kahelehine käokeel ehk kaheleheline käokeel        Platanthera bifolia

 

Rohekas käokeel          Platanthera chlorantha

 

Kahelehine käokeel kasvab hajusalt niisketel niitudel, puisniitudel, vahel hõredamates ja rabastuvates metsades.

Roheka käokeele paigutised kasvukohad jäävad kuivemale pinnasele olles rohkem levinud Eesti lääneosa loodudel, karjamaadel, loometsades või kadastikes kus võivad kasvada mõlemaid liigid.

Kas me saame lõhna järgi ööviiulitel vahet teha?

Kahelehise käokeele tugevat ja meeldivat lõhna tunneb õhtuti kaugele ja seetõttu on just teda ööviiuli tiitliga pärjatud. Roheka käokeele lõhn jääb hulga nõrgemaks.

Mõlemal taimel kasvab pea vastakuti kaks juurmist lehte, mis kahelehisel süstjam, kui rohelisel: temaleht paistab veidi suuremana ja veidi äraspidi munajas.

Mõlema taime kasvukõrgus võib ulatuda kuni kuuekümne sentimeetrini ehk teisisõnu neil on veidi keeruline vahet teha. Looduses võite ka lõhna järgi proovida vahet teha.

Tuletame meelde, et kõik Eestis looduslikult kasvavad orhideed on looduskaitse all!

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.