Pihlamarjad

Harilik pihlakas         Sorbus aucuparia

Me tunneme tänavuse aasta puud harilikku pihlakat päris hästi. Hilissuvel annab puu oma värvikate viljadega märku oma arvukusest meie looduses.

Pihlakast enam võime leida ainult rohttaimi: harilikku raudrohtu ja harilikku hiirehernes. Puudest on pihlakas igal juhul esimene kellele järgneb laialt levinud harilik mänd. Männikud on meile tuttavad, aga pihlakatest ei saa ju metsa kunagi.

Pihlakaid märkame kasvamas äärmiselt erinevates kasvukohtades ehk nii tihedas alusmetsas, kui merelaidude klibul vahel ainsa puuna. Pihlakad ei kasva soodes ja harva üleujutatud aladel ning puid ega vilju ei mõjuta meie klimaatilised olud.

Kuna sügisrändel olevtele ja meie paigalindudele on pihlakad oluliseks toiduks, siis on nemad ka olulisemad seemnetega pihlakate levitajad.