Lendorava uudiseid Soomest

Postitas Aasta Loom - N, 06.10.2016 - 09.00
Sisu
lendorava uurija
Lendorava uurija Uudo Timm Virumaal Iisakus majade vahel raadiokaelusega lendorava sabas astumas. Aparaat näitab, et lendorav on lähemal kui sada meetrit.
 

Eesti lendoravate hääbuv asurkond valmistab meile muret, ent Soome lendoravatel läheb üpriski hästi. Nõnda, et neid lausa inimeste rõdudel kohata võib. Nädal tagasi kirjutas Soome väljaanne Kouvolan Sanomat, et Kouvola linnas elava Oili Laukkarise rõdu külastab lendorav. “Vaatasin ühel päeval, et rõduvaibal on rott või hiir. Püüdsin ta lina sisse ja sain aru, et tegu on lendoravaga. Loom läks seepeale liikvele ja lendas kohe lähedal asuvale männile,” ütles Laukkarinen. Järgmisel päeval oli aga orav tagasi. Siis leidis perenaine julge looma otse rõdusohva tekilt. Laukkarinen küsis kohalikult loomaarstilt nõu, mida peaks oravaga tegema. Arst soovitas anda talle lehti ja vett, ent Laukkarinen otsustas orava lihtsalt rahule jätta. Õhtul avas ta rõdu klaasakna, et loom pääseks välja. Jäi mõistatuseks, kuidas loom oli üldse sisse saanud –ilmselt läbi kapi juhtmeaukude.
Kohalikud loodusemehed arvavad, et rõdu külastab noor isend, kes on pidanud kodupesast lahkuma ja otsib nüüd endale uut territooriumi. Kouvolas on nimelt olemas suur lendoravate asurkond. Mistõttu asulasse on jäetud piisavalt tihedalt puid kasvama, et oravad saaksid puult puule liikudes ühenduses olla lähedalasuva metsaga. “Kui nende liikumisteed hävitada, hävivad ka lendoravad,” teavad looduskaitsjad. Õnneks tuntakse Kuovola linnas oravate elupaiku ning puid langetatakse hooldustöödel liikumisteid ning pesapuid arvesse võttes.
Siinkohal tuleb märkida, et Eesti ja Soome lendoravate asurkonnad käituvad erinevalt. Lendoravale sobib eluks mosaiikne maastik, mis pole ülemajandatud ning ehkki Eestiski kohtab Iisaku asulas lendoravaid, ei liigu sealsed loomad päeva ajal nii vabalt ringi. Eesti lendoravad on haavatavamad, iga väike keskkonnamuutus mõjub neile ja nad tajuvad inimeste lähedust üldiselt stressifaktorina. On teada tõsiasi, et metsloomad on asurkonniti erineva stressitaluvusastmega ning käitumisiseärasustega. Näiteks suurte laante lind kanakull tunneb end Tallinnas hästi.

 

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.