Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee
Paplikedriku emasliblikas
Paplikedrik Poecilocampa populi
Saabunud sügisesed tormiilmad liblikaid eriti välja ei meelita. Näis kuidas järgmisel nädalal sügis edeneb?
Paplikedrik on Eestis kõikjal levinud ja tavaline. Liblikas lendab septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani leht- ja segametsades, võsastikes, aga ka aedades.
Paplikedrik tegutseb ööpimeduses ja lendab meelsasti tehisvalgusele. Kui päevasel ajal liblikat une pealt segada, siis kukutab ta end maha ja teeskleb liikumatult püsides surnut või hüpleb kummaliselt tiibadega vehkides. Jääb siis paigale ning mõne aja möödudes paneb ka tundlad tiibade alla varju. Tähendab - magab. Kõige kindlam on end ikkagi hästi ära peita, kuid läheduses koorunud emasliblika meeldiv lõhn on parem kui mistahes uni.
Röövikud toituvad mitmesugustel lehtpuudel ja põõsastel ning mustikatel. Talvituvad munad.
Paplikedriku isasliblikas
Emasliblikas