Ohakalind       Carduelis carduelis

Läbirändajate suundumine lõunasse lõpeb tavaliselt koos oktoobrikuu lõpuga, aga ilmad ja tuuled mängivad samuti oma osa. „Vapraid“ talvitujaidki jääb meile mõnekümne tuhande ringis olenevalt talve karmusest. Pesitsejaid oli meil suvel hinnanguliselt neli- kuni kuuskümmend tuhat paari.

Seltsivad ohakalinnud liiguvad toiduotsinguil ringi väikeste salkadena nii annab neid omavahel kenasti võrrelda.

Värvikirevust jagub neil mitme linnuliigi jagu ning täiskasvanud vanalindude sulestik on üsna sarnane. Nad on umbes rasvatihase suurused, kaalult alla paarikümne grammi. Kröömike suurematel isalindudel on peasulestikus veidi enam punast ning tiival olev kollane triip veidi laiem ning värvikam.

Noorlinnud tunneb salgas kergesti ära – nad on hallikaspruunid, peente triipudega, kuid tiibadel võib märgata juba kollaseid sulgi.

Seemnetoidulistena otsitakse kõhutäit umbrohtunud maaaladelt: ohakatelt, takjatelt või siis korvõielistelt taimedelt.

Vaata kus tegutsevaid ohakalinde märgatud: LINK