Pildistas LK team
Madalsoo Võrumaal
Sügis on jõhvikal käimise aeg ja seega peaksime ka madalsoodest rääkima. Taimestikult liigirikkamatesse madalsoodesse satume pigem Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis, mujal harvem.
Kui pinnas on juba pikemat aega olnud liigniiske (põhjuseid on erinevaid), siis hakkab tekkima sellistes kohtades hapnikupuudusel turvas ehk nii hakkavadki tekkima madalsood.
Puudest kasvavad madalsoos kask ja sanglepp, põõsarindes pajud ning paakspuud. Turba moodustumisele pinnases aitavad kaasa erinevad lehtsamblad, tarnad, aga samuti pilliroog. Kuid madalsoodesse ladestunud turvas on suhteliselt rohkem lagunenud, seega toitainete poolest rikas. Taimestik jääb madalsoodes lopsakaks ja liigirikkaks, sest taimed saavad oma toitained põhjaveest.
Madalsoodel võime siiski kohata eriilmelisi alamtüüpe: allikasood, soometsad, lubjarikkad madalsood… Meie looduses on suuremad ja kenamad madalsood Mahtra soostikus, Emajõe-Suursoos, Viidumäe kaitsealal või Avastes.
Kuid suur osa meie soodega seotud käpaliste liikidest kasvad peamiselt madalsoodes, aga juba vähemal määral siirdesoodes, aga nendest juba tuleva aasta õitsemise aegu.