Emasel puugil on tumeda seljakilbiga kaetud umbes kolmandik seljast ja oranshikas tagaosa paistab selgelt välja ning nimetatud oranžikas kehaosa on äärmiselt venivast kitiinist. Isasel puugil on kogu seljaosa kaetud tumeda seljakilbiga

Võsapuuk        Ixodes ricinus

Laanepuuk      Ixodes persulcatus

Ilmad muutuvad tuulisemaks ja külmemaks, aga soojemate ilmadega kestab sügisene puugiaeg kuni temperatuur langeb alla +5 kraadi, ning puuke leitakse ka talvisel ajal.

Puugid on ämblike sugulased ja neil on neli paari jalgu. Putukatel märkame, aga kolm paari jalgu.

Kui võsapuuk on levinud üle Eesti, siis laanepuukide leviala jääb veel seni Ida- ja Kesk-Eesti vahemikku, aga mõlemad kimbutavad nii inimesi, kui loomi ja linde.

Puukide elutsükkel areneb läbi kahe noorjärgu ja muutub alles seejärel täiskasvanud puugiks. Kui noorjärgud toituvad pigem pisiimetajatel ja lindudel, siis täiskasvanud isendid suurematel imetajatel ja veel teadmiseks, et puugid suudavad nälgida mitmeid aastaid.

Olge tähelepanelikud, sest puugid kannavad edasi põhiliselt kahte tõbe – lisaks puukentsefaliidile ka puukborrelioosi ehk Lyme’i tõbe. Tänavu on puukidega levivatesse haigustesse nakatunud juba üle tuhande inimese, kes on meditsiiniasutustes ravil käinud.