Harilik siil       Erinaceus europaeus

 

Sügis on meid hellitanud soojaga, aga nädalavahetusel oli sügistorm, nagu ka öökülmad sisemaal.

Kuid talveunele peaksid siilid endid seadma hakkama. Näis, kuidas ilmadega edaspidi, sest sageli võib veel kuu aja pärast päevasel ajal kümmekond soojakraadi olla ja sügishallil ajal on siilid märgatavad kuna toimetavad oma tegemisi hämaralt hallidel sügispäevadel.

 

Siil vahtra all

Loodusest leiavad siilid söögipoolist veel küllaga, kuigi talveune ajaks varutud rasvakiht võiks ju alati paksem olla. Talveune aegu toidavad siilide organismi sügisel kogutud varuaineid ja lihaskudedesse talletunud nn „pruun rasvakiht“. Kui täiskasvanud siilid võivad sügisel kaaluda kuni paar kilo, siis tänavused siilinoorukid peaksid talveune ajaks kaaluma vähemalt seitsesada grammi, et talv olenemata ilmastikust üle elada.

Siilid on sageli inimkaaslejad. Juhul kui oled märganud oma elamise lähedal siili talvepesa, kas hao- või lehehunniku näol, siis võiks sellise kuhja tipu katta kas kile, tõrvapapi või muu käepärasega ja kattematerjal raskemate puuokstega kinnitada. Tervet haohunnikut ei tohi mingil juhul kinni katta, sest nii võib talvepesasse tekkida õhupuudus, kondensaat, hallitus ja kasu asemel võib talvituja olla hoopis hukule määratud.

Siilidele talvemajade ehitamine pole meil veel levinud komme, kuid põhja- ja läänenaabrite eramajade juures võib selliseid ehitisi rohkelt märgata ja sellised lihtsad katusega rajatised leiavad omale tänulikke kasutajaid.

Kuidas siis  siilid talve üle elavad?

Talveunne suikunud siili hapniku- ja energiatarve on muutunud suvisega võrreldes oluliselt väiksemaks. Siilide kehatemperatuur võib langeda talveunes kuni +4 kraadini, mis võrreldes suvisega jääb üle kolmekümne kraadi madalamaks. Aeglustub ka hingamine kuni kümnekonna korrani minutis.Siilide organismis tekkivad talvisel ajal nn pruuni rasva põletamise tagajärjel jääkained ja niiskus ning seetõttu peab isend iga seitsme kuni kümne päeva möödudes tõstma oma kehatemperatuuri, et virtsata.

Talvel, pakaseliste ilmadega kulub siilidel varuaineid oluliselt rohkem, et kehatemperatuuri säilitada, kuid siilisugu on aastatuhandeid sellega hakkama saanud.

Talveunne suikunud siilid ei ole teovõimelised ja ei suuda häirimisele reageerida. Just kogenematutele noortele siilidele võib saatuslikuks saada sulailmadeaegne talvepesade märgumine, kui loomake saab märjaks ja ilmade külmenedes jäätumise tõttu hukkub.

Haohunnik aianurgas sobib siilile pesaks. Otepää kirikuaed

Talveunne jäänud siilid ei suuda endid kaitsta ei mets- ega koduloomade eest (koduaias võivad nendeks olla nii koerad kui kassid).